EAPN Eesti ning UNICEFi üleskutsele jagada oma kogemusi ja tähelepanekuid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemadel reageerisid sajad inimesed üle Eesti.
EAPN Eesti ning UNICEFi üleskutsele jagada oma kogemusi ja tähelepanekuid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemadel reageerisid sajad inimesed üle Eesti.
- Bioneeri uudised
- EAPN
- 10. september 2010
Üle-euroopalise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta raames toimunud aktsioonile laekunud ligi 700 kirjast koorusid põletavaimatena välja lapsi ja pereelu puudutavad teemad.
Kirjutajaid oli igas vanuses, kolm neljandik neist olid naised, üks neljandik mehed. “Oma kogemusi jagasid nii töötud, üksikvanemad, üliõpilased, vanaemad, invaliidid kui pensionärid, lisaks paar koolipoissi,” selgitas EAPN Eesti juht Kärt Mere. “Kui mõned mehed välja arvata, olid naised oma väljaütlemistes emotsionaalsemad ja mehed rohkem lahendustele orienteeritud.” Mainimist väärt on asjaolu, et ligi 700 kirja sees polnud ühtki muukeelset kirjutist ning keskmisest aktiivsemad olid Lõuna-Eesti inimesed.
Kõige enam kirju saabus lapsi ja pereelu puudutavatel teemadel. “Üksikvanemad, suurpered, kasuperede lapsed, peresuhted, elatusraha, emapalk, lapsepuhkuselt töölenaasmine, töö kõrvalt hariduse omandamine ja haridusküsimused - need olid põhilised valukohad,” loetles Kärt Mere.
“Üksikvanemad on mures, sest perest eraldi elav vanem ei saa või ei taha elatusraha maksta. Vaesuses pered ei suuda võimaldada lastele huviringe, osavõttu ekskursioonidest ja ühisüritustest. Kui igasugune meelelahutus ja huviringid on ära jäänud, hakatakse kokku hoidma rõivaste, jalatsite ja toidu arvelt. On lapsi, kes pole mitu aastat oma kodukohast eemale saanud, kinos käinud,” tõi Kärt Mere välja. “Emad kirjutavad, kuidas hästi toime tulnud pere alguses rabeleb, siis tuleb meeleheide, tülpimus ja lootusetus. Teismelised hakkavad kodusolemist vältima, tihti peavad pere vanimad lapsed koorma aga oma ahtakestele õlgadele võtma.”
EAPN koostöös UNICEFiga korraldas kirjade kogumise aktsiooni selleks, et anda sõna inimestele, keda vaesus isiklikult ja igapäevaselt puudutab. “Tahtsime aidata aktiivse kodaniku häält kuuldavaks teha ja anda inimestele võimalus olla ära kuulatud ja arvesse võetud,” selgitas EAPN Eesti juht Kärt Mere.
Oma lugusid olid oodatud jagama kõik, kes on kogenud vaesust ja sotsiaalset tõrjutust või kellel on mõtteid, kuidas olemasolevate vahenditega rasket olukorda leevendada. Nii paberkujul kui elektroonilisi kirju laekus ligi 700. “Mitukümmend inimest hoopis helistas ja kümmekond tuli ka isiklikult kohale, et oma muret kurta,” meenutab Kärt Mere. Valdavalt oli viimaste puhul tegu kodu pangale kaotanud või heauskselt kolmandale isikule oma nimel laenu võtnutega. “Selliseid probleeme lahendada polnud muidugi meie võimuses, aga oleme usalduse eest kõigile kirjutajatele väga tänulikud.”
Saabunud kirju analüüsisid selleks koolitatud vabatahtlikud, tehes järeldusi kirjutajate profiili ning enim käsitletud teemade kohta.
Vaesusteemalistest kirjadest tehakse põhjalikum kokkuvõte täna, neljapäeval Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses peetaval vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta teemakonverentsil.
Aasta 2010 on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Euroopa Liidus elab allpool suhtelise vaesuse piiri, mis on 60% riiklikust keskmisest sissetulekust, 84 miljonit inimest ehk 17% elanikkonnast.
MTÜ EAPN Eesti on Euroopa Vaesuse Vastu Võitlemise Võrgustiku (European Anti-Poverty Network, EAPN) liige ja see koondab kolmanda sektori organisatsioone, et ühisel jõul võidelda vaesuse ja sotsiaalsete probleemidega.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta