Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas eelmisel nädalal Arenguabi Komitee (DAC) esialgsed panused, mille doonorid 2018. aasta jooksul arengukoostööle eraldasid. OECD raport toob välja, et arengukoostööle eraldatud vahendid on 2017. aastaga võrreldes 2,7% vähenenud, mis seab ohtu kestliku arengu eesmärkideni jõudmise.

AKÜ huvikaitsespetsialisti Karl Oskar Villsaare sõnul näitab arenguabiks suunatud vahendite vähenemine, et kestliku arengu eesmärkideni jõudmine on raskendatud. „Üleilmsete kestliku arengu eesmärkideni jõudmisel on võtmetähtsusega ametliku arenguabi (ODA – Official Development Aid) suurendamine. Arenguabi on tähtis vahend vaesuse vähendamiseks ning hariduse, tervishoiu, kliimamuutuste vastases võitluses ja mitme muu olulise valdkonna arengus, et jõuda 2030. aastaks kokkulepitud eesmärkideni“.

2018. aastal andsid Arenguabi Komitee liikmed kokku 149,3 miljardit dollarit, mis on 2,7% vähem kui 2017. aastal. Langus on suuresti tingitud varjupaigataotlejatele tehtud kulutuste tõttu, mis vähenesid 28,4%. Vabaühendused on varasemalt kritiseerinud nende kulutuste ametliku arenguabina raporteerimist, sest ei ole konsensust, kas antud kulutused on kooskõlas ametliku arenguabi eesmärkidega toetada arenevate riikide heaolu.

Võrreldes üldiste trendidega, näitavad esialgsed numbrid, et Eesti ametlik arenguabi on suurenenud 4,1% võrra, seda eelkõige mitmepoolsete panuste kasvamise tõttu, peamiselt Euroopa Liidu eelarvesse. 2018. aastal oli statistika järgi Eesti ametlik arenguabi 49 miljonit dollarit, millest kahepoolne abi oli 19 miljonit ning mitmepoolne abi 29 miljonit dollarit.

Eesti ei ole OECD arengukoostöö kommittee liige, kuid raporteerib sarnaselt teistele EL liikmesriikidele oma arengurahastuse OECD-le. Eesti 2018. aasta panus moodustab 0,16% Eesti RKTst, eesmärk on 2030. aastaks jõuda 0,33%-ni RKTst.

„2018. aastal toimunud kasv Eesti arenguabi rahastamises on positiivne samm jõudamaks Eesti eesmärkideni 2030. aastaks. Sellegipoolest teeb muret Euroopa Liidu üldine arenguabi vähenemine, sest maailma suurima doonorina peaks EL olema suunanäitajaks, arvestades globaalseid trende, milleks on suurte doonorite nagu Hiina esiletõus, tugev vajadus võidelda kliimamuutusega ning kasvav ebavõrdus ülirikaste ja maailma vaesema elanikkonna vahel,“ lisas Villsaar.

Euroopa Liit oma liikmesriikidega on maailma suurima arenguabi andja, kuid 2017. aasta võrreldes vähenes EL-i arenguabi 1,2%. Arengukoostöö ja humanitaarabiga tegelevaid Euroopa vabaühendusi koondav CONCORD tõi välja, et muret teeb ka vähim arenenud riikide (LDC – Least Developed Countries) toetamise vähenemine, sest neile on ametlik arenguabi kõige väärtuslikum vahend elatustaseme tõstmiseks.

OECD raport.

CONCORD seisukoht.

Sarnased artiklid