Vastassugupoole tähelepanu köitmiseks arenenud tunnused võivad esmapilgul kahjulikud näida. Näiteks isasel kuldfaasanil (Chrysolophus pictus) või sini-paabulinnul (Pavo cristatus) oleks tõenäoliselt kergem liikuda, kui neil uhket saba ei oleks. Sellised kohmakad, kuid silmatorkavad tunnused on aga emaslindudele atraktiivsed, sest kõige kirevamat ning suuremat saba saavad endale lubada vaid tugevad isased. Just seepärast on sellised paabulinnusabad soositud sugulise valiku poolt.

Samas ei pruugi sugulisele valikule alluvad tunnused olla suured või kirevad. Kuna paljud linnud näevad märksa laiemas valgusspektris kui inimene – paljud näevad ka UV-valgust –, siis võivad nii mõnedki inimese silmale kahvatud tunnused linnule silmatorkavad olla. Näiteks sarvördi (Cerorhinca monocerata) nokal olevad keratiinist koosnevad kühmud on olemas nii emas- kui ka isaslindudel ning pelgalt nende suurus ei tohiks olla aluseks vastassugupoole kvaliteedi hindamisel. Kuid hiljutised uuringud on leidnud, et sellised tunnused võivad indiviidi tuvastamiseks olla olulised sotsiaalsetel, eriti urgudes elavatel liikidel nagu sarvörd.

Kuna on teda, et alklaste sugukonda kuuluva tuttördi (Aethia cristatella) ja lunni (Fratercula arctica) nokad fluorestseeruvad UV-valguses (helendavad pimeduses sinakalt), kontrollisid ornitoloogid, kas ka California rannikul asuva Southeast Fallaroni kaljusaarestiku sarvördide “sarved” helendavad. Linnud püüti pesaurgude juurest õhtuhämaruses, mil toimub aktiivne poegade toitmine, ning nende nokki pildistati UV-valguses. Juba pildistamise hetkel oli näha, et ka sarvördi nokk helendab ja seda ka inimsilma jaoks, sealjuures helendas kõige intensiivsemalt just “sarv”, ala- ja ülanokk mitte nii väga. Nokkade fluorestseerumist kinnitasid ka fotode analüüsid.

Kuigi emaste ja isaste sarvördide nokkade helendumine ei erinenud märkimisväärselt, ei saa siiski väita, et “sarv” ei ole oluline kaaslase valikul – helendumine varieerub isendite vahel, pealegi kasvavad “sarved” just pesitsusperioodi alguseks. Kuna tänaseni ei ole täpselt teada alklaste nägemise eripärad, ei teata ka, kui hästi suudavad nad erineva lainepikkusega fluoresseeruvat valgust näha. Praeguste uuringute valguses teame vaid, et sarvördid elavad urgudes ja tõenäoliselt on hämaras helendaval “sarvel” oluline roll isenditevahelises suhtluses.

Wilkinson BP, Johns ME, Warzybok P (2019). Fluorescent ornamentation in the Rhinoceros Auklet Cerorhinca monocerata. Ibis 161: 694-698. doi:10.1111/ibi.12715

Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudisteportaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Sarnased artiklid