2013. aasta tõi kaasa märkimisväärseid muutusi jäätmetekkes ja -käitluses, selgub Keskkonnaagentuuri äsja avaldatud jäätmeülevaatest. Muudatused olid tingitud sellest, et AS Eesti Energia avas Iru soojuselektrijaamas Eesti esimese elektrit ja soojust tootva jäätmeenergiaploki, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks kuni 220 000 tonni segaolmejäätmeid aastas.
- Jäätmed
- 1. detsember 2015
- Jäätmeveoautot pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Kokku tekkis 2013. aastal 22,5 miljonit tonni jäätmeid, mis teeb jäätmetekke kasvuks perioodil 2011-2013 3,7%. Olmejäätmeteke ühe elaniku kohta on vähenenud, pakendijäätmete kogused aga kasvanud. Viimaste kasv on tingitud osaliselt sellest, et edenenud on pakendi kogumine eraldi teistest jäätmetest.
Segaolmejäätmetest elektri ja soojuse tootmine tõi positiivse muutusena kaasa selle, et oluliselt vähem tuli jäätmeid viia prügimäele. Seevastu kasvas põletamise tulemusel ohtlike jäätmete teke ning hakati sisse vedama prügi teistest riikidest.
Muutused jäätmetekkes ja -käitluses:
Vähenes olmejäätmete ladestamine. Selmet olmejäätmeid prügilatesse ladestada, põletati osa neist elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Kui 2009. aastal ladestati 65% olmejäätmetest, siis 2012. aastal 35% ja 2013. aastal vaid 14%.
Kasvas ohtlike jäätmete teke. Suurem osa ohtlikest jäätmetest (97%) tekib põlevkivienergia ja -õli tootmisel, kuid oma panuse andis ohtlike jäätmete koguse kasvule siiski ka olmejäätmete põletamine. 2013. aastal tekkis segaolmejäätmete põletamise tulemusel lendtuhka 2364 tonni ja gaasipuhastuse jäätmeid 4103 tonni.
Prügi hakati sisse vedama. Soomest toodi prügi sisse 20 825 tonni ja Iirimaalt 8068 tonni, et see põletada Iru jäätmeenergiaplokis.
Kasvas ka ohtlike jäätmete väljavedu. Olmejäätmete põletamisel tekkinud ohtlikud jäätmed viidi Soome, sest selliste jäätmete tehnilised töötlusvõimalused Eestis puuduvad.
Segaolmejäätmete masspõletuse kõrval tuleb aktiivselt jätkata jäätmete liigiti kogumisega, sest osa jäätmetest saab korduskasutuseks ette valmistada või materjalina uuesti kasutusse võtta. Selleks kohustab Eestit ka jäätmeseadus ja ELi jäätmedirektiiv, mille kohaselt tuleb 2020. aastaks 50% olmejäätmetes sisalduvast klaasist, paberist, metallist, plastist ja muudest liigiti kogutud jäätmetest korduskasutuseks ette valmistada või võtta materjalina ringlusse.
Jäätmekäitluse ülevaate koos infograafikutega leiab siit.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
