Energiasäästunädalal võiks iga eestimaalane võtta 15 minutit ja mõelda oma energiatarbimisele. Vastust tasuks otsida kahele küsimusele: „Kui palju energiat kasutan?“ ja „Kas mul on võimalik seda kokku hoida?“. Kui arvate, et tarbite energiat niigi säästlikult ja et kokku hoida pole suurt midagi, siis teadke, et see ei pea tõenäoliselt paika. Statistika näitab, et enamikes majapidamistes on võimalik ühtteist ette võtta.

Müüt: minu kodus pole võimalik energiat kokkuhoidlikumalt kasutada

Fakt: Energiat saab säästa enamikes kodudes. Eesti Energia e-teeninduses täidetud energiaprofiilid näitavad, et lihtsaimate muudatustega on keskmises majapidamises võimalik energiakuludelt säästa ligi viiendiku. Kuna 11 000 täidetud profiili põhjal kulub 70% kodusest energiakulust küttele ning vaid 20% elektrile ja 10% vee soojendamisele, peitub suurim energiasäästupotentsiaal just soojusenergias. Näiteks alandades toatemperatuuri 1 kraadi võrra, alanevad küttekulud 5%. Optimaalseks toatemperatuuriks loetakse 21 kraadi. Profiilide põhjal võib väita, et igas kuuendas Eesti kodus võiks toatemperatuuri vähendada vähemalt 2 kraadi võrra.

Müüt: energiasääst tähendab kehvemat elukvaliteeti

Fakt: Energiasääst ei tähenda pimedas ja külmas virelemist. Märgatavaid tulemusi on võimalik saavutada lihtsaid käitumisharjumusi muutes. Näiteks nihutades boileril veesoojendamise aja ööle ja lühendades dušši kestust kahe minuti jagu, võib keskmine 3-liikmeline pere hoida aastas kokku ligi 130 eurot. Kui vahetada läbipõlenud hõõgpirn LED-pirni vastu, väheneb valgustamise elektrikulu kuni 80-90%. Nõustute ilmselt, et need sammud ei mõjuta eriti elukvaliteeti, küll aga energiaarveid.

Müüt: reguleerides termostaati maksimumile soojeneb tuba kiiremini

Fakt: Olete pikalt kodust ära olnud ja sättinud termostaadid madalamale temperatuurile. Koju tagasi jõudes reguleerite termostaadi maksimumile, et kiirendada kütteprotsessi. Kas tuleb tuttav ette? Järgmine kord pole nõnda vaja teha, sest tuba ei soojene seetõttu kiiremini. Termostaadid sarnanevad valgusti lülitiga. Kui lüliti on „sees“, siis lamp põleb, kui lüliti on „väljas“, on tuli kustus. Näiteks, kui pöörata termostaat 25 kraadi peale, saavutatakse 21kraadine toatemperatuur täpselt sama kiiresti, kui termostaadi puhul, mis ongi reguleeritud 21 kraadile. Keerates termostaadi maksimumile, unustate tõenäoliselt termostaadi tagasi keerata enne kui ruum on juba liiga soe ja seetõttu raiskate asjatult energiat.

Müüt: ooterežiimi vältimine kulutab koduseadmeid

Fakt: Kunagi kulutas tõesti pidev sisse-välja lülitamine koduseadmeid. Ent tänapäeval, kus tootjad on kohustatud töötama välja üha ökonoomsemaid seadmeid ja arvestama ka sellega, et kalli energia ajastul ei hoia kliendid enam seadmeid koguaeg töös, ei pea seda kartma. Ooterežiim moodustab hinnanguliselt 5-10% keskmise majapidamise elektriarvest. Enamik koduseadmeid, isegi filterkohvimasinad, kasutavad ooterežiimi ja tarbivad vargsi elektrit. Et seadmeid oleks mugav pärast kasutamist välja lülitada, tasub poest soetada lülitiga pikendusjuhtmeid, mille hinnad algavad paarist eurost. Nii ei tule teleka taga igal õhtul tüütult küürutada.

Müüt: nõudepesumasinad tarbivad rohkelt energiat

Fakt: Nõudepesumasinad on ühed ökonoomsemad koduseadmed üldse. Asjatult liigitatakse neid samasse kategooriasse pesukuivatitega. Tegelikult kasutab nõudepesumasin ühe pesutsükli jooksul 90% vähem vett ja 60% vähem energiat kui käsipesu. Maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks tuleks nõudepesumasin alati täis laadida ning võimalusel eelistada energiasäästu pesurežiimi. Keskmine A+ klassi nõudepesumasin tasub end 4-liikmelises perekonnas ära 4-5 aastaga. Sellele lisandub kõikide nende aastate jooksul kokkuhoitud aeg.

Müüt: sooja kraanivee keetmine on energiasäästlik

Fakt: Pole vahet, kas valada potti keetmiseks külma või sooja kraanivett. Seda seetõttu, et soe kraanivesi ei teki iseenesest. Iga kord, kui kasutate sooja kraanivett, kulub arvestatav hulk energiat kraanivee soojendamiseks – olgu selleks korterisse paigaldatud boiler või linna soojustrass. Igal juhul tuleb kraanivee soojendamise eest maksta. Küll aga tasub meeles pidada üks lihtne nipp – kiirekeedukannud on ökonoomsemad kui pliit, mistõttu säästate ligi 50% energiat, kui keedate toiduvalmistamiseks kuluva vee pliidi asemel kiirkeedukannus.

Müüt: säästupirnid on nii kallid, et need ei tasugi kunagi ära

Fakt: Säästupirnid on tõesti märksa kallimad, kui kunagised hõõgniidiga lambipirnid või siis halogeenpirnid. Teisalt on need ka kordi energiasäästlikumad ja kümneid kordi vastupidavamad. Näiteks on LED-lambipirnide elektritarve ligi 10 korda väiksem kui hõõgpirnidel ja ligi 4 korda vähem kui halogeenpirnidel. Arvestades, et hinnanguliselt võib valgustusele kuluda kuni neljandik aastasest elektrikulust, on sääst märkimisväärne. Näiteks kui soetada elutuppa, kus iga päev põletatakse lampi keskmiselt 4 tundi, neli LED pirni, tasub ligi 60-eurone investeering ära 2 aastaga. Samas ei ole mõistlik igasse tuppa soetada kalleim ja säästlikem lambipirn. Rusikareegel on see, et ruumidesse, kus valgusteid kasutatakse tihti ja korraga pikka aega, tuleks suurima säästu saavutamiseks valida LED valgustid. Ruumidesse, kus käiakse vähem ja kus lampi põletatakse lühikest aega, sobivad ka odavamad halogeenpirnid.

Soovitus: kiireim energiasäästu müüdimurdja on Eesti Energia energiaprofiil. 24 vastust Teie koduse energiatarbimise kohta, annavad tervikliku ülevaate sellest, milliseid samme võiksite oma kodus energia säästmiseks ette võtta ning kui suure kokkuhoiu see annaks. Energiaprofiili soovitame täita Eesti Energia e-teenindusse sisselogitult, sest siis saab andmeid hiljem muuta. Energiaprofiili leiab siit »

Sarnased artiklid