Bioneer võtab vaatluse alla mahepõllumajanduse ja mahetoidu olulisemad põhimõtted ja trendid.

Mis on mahepõllumajandus?

Mahe- ehk ökoloogilise põllumajanduse olulisemad põhimõtted taime- ja loomakasvatuses ning vesiviljeluses:

  • mullaviljakuse säilitamiseks ja suurendamiseks antakse mulda piisavalt orgaanilist ainet, soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust, haritakse seda sobival viisil ja optimaalsel ajal. Mulla toitainevarusid täiendatakse eelkõige liblikõieliste poolt seotud lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, püütakse takistada toitainete kadu;

  • mineraalset lämmastikväetist ei kasutata;

  • valdavalt kasutatakse ennetavaid, loosuslikel protsessidel põhinevaid või mehhaanilisi umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid;

  • rakendatakse sobivaid külvikordi, kasvatatakse kahjustuskindlamaid sorte, soodustatakse kahjustajate looduslike vaenlaste (nt. röövtoidulised putukad) esinemist;

  • peetakse tähtsaks loomade heaolu: loomad saavad loomulikult käituda (nt sead tuhnida, kanad siblida), pääsevad karjamaale või välialale ja söövad mahesööta;

  •  hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid haiguste ennetuseks ei kasutata;

  • loomade arv hoitakse tasakaalus põllumajandusmaa suurusega;

  • geneetiliselt muundatud organismide (GMO), GMOdest või GMOdega toodetud toodete kasutamine on keelatud;

  • soodustatakse elustiku mitmekesisust kui tootmisprotsessi olulist tuge.

Mahetoidu märgistuse saamiseks tuleb tootjal kõigepealt taotleda Põllumajandusametilt või Veterinaar- ja Toiduametilt ettevõtte tunnustamist. Mahetootmisele üleminekul kehtib 2-3 aastane üleminekuaeg, mil tuleb järgida mahepõllunduse nõudeid, kuid toodetule mahetoote märgistust lisada ei saa.

Mahetoidu töötlemisel võib kasutada vaid looduslikku päritolu aineid. Sünteetiliste lõhna- ja maitseainete, GMOde ja ioniseeriva kiirguse kasutamine lubatud ei ole.

Miks eelistada mahetoitu?

Peamine keskkonda mitte puudutav tegur mahetoidu eelistamiseks on tema tervislikkus. Looduslikku päritolu aineid omastab inimorganism kergemini.

Eestis teostatud taimekaitsevahendite jääkide seires ei ole mahetoidu puhul tuvastatud kahjulike jääkide olemasolu. Samas tavapõllumajanduse teel toodetud pirnidest leiti 2007 aastal 22 taimemürgi jääki. Enim kahjulikke aineid on sisaldanud viinamarjad.

Tavatoidu töötlemisel kasutatakse üle 320 sünteetilise E - aine. Seevastu mahetoidu töötlemisel kuni 36 looduslikku lisaainet, enamasti maitseaineid. Mahetoidu töötlemisel on keelatud kasutada maitse- ja lõhnatugevdajaid ning suhkruasendajaid.

Milles seisneb toidus sisalduvate pestitsiidijääkide negatiivne mõju?

Pestitsiidid jagunevad insektsiidideks (putukamürgid) ja herbitsiidideks (umbrohumürgid). Iseenesest aitab taimemürkide kasutamine saada suuremaid saake ja teenida rohkem tulu.

Paraku on erinevad uuringud tõestanud pestitsiidide mõju põllumajandussaaduste lõpptarbijatele. Näiteks katseloomadena kasutatud rottidel põhjustab pestitsiidilisanditega juurvili rasvumist. Osad kemikaalid blokeerivad inimeste maitseretseptoreid, mille tagajärjel ei jõua sõnum toidu saabumisest ajuni. Blokeeringu tulemusel ei toodeta hormoone, mis on vajalikud toidu edasiseks seedimiseks. Pikemaajalise mõju korral võib tekkida näiteks diabeet või hormonaalhäired.

Kõige ohtlikumaks peetakse umbrohutõrjevahendit Roundup (glüfosaat), mis võib põhjustada kahjustusi inimese embrüonaalsetes- ja platsentarakkudes juba 100 korda väiksemates annustes, kui põllumajanduses kasutada soovitatakse. 37 testitud taimekaitsevahendist 23 avaldasid negatiivset mõju meessuguhormoonidele.

Mõned inimesed on tundlikud ka väga väikestele mürkide kogustele. Eriti ohtlikud on mõjud lastele, sest nende kehakaal on väike, kuid nad tarbivad sama toitu mis täiskasvanudki. Kemikaalide koosmõjul tekib nn. kokteiliefekt - eri kemikaalide koosmõju on ettearvamatu. Ühe kemikaali kokkusattumisel teisega võib mõju muutuda 200 korda tugevamaks või tekkida kahest hoopis kolmas ja mürgisem kemikaal.

Kuidas mahepõllumajandusel Eestis läheb?

2011. aastal ulatus mahepõllundusmaa 134 100 hektarini, mis on umbes 14% kogu põllumajanduslikust maast. Mahepõllumajanduse maht on kasvanud aastas umbes kümnendiku võrra. Sertifitseeritud mahetootjaid oli 1430. Mahesaaduste ümbertöötlemisega tegeles 50 ettevõtet.

Keskmine mahepõllumajandusettevõtte kasutatav pind on 90 hektarit. Võrreldes suurtootmisega on mahepõllundustalud kümneid kordi väiksemad. Vaid kuuel mahepõllumajanduse ettevõttel ulatub pindala üle 1000 hektari.

Mahetootjaid on arvukuselt enim Võrumaal, haritava maa pindala poolest on neid enim Saaremaal. Hiiumaal on mahepõllumajanduse osakaal kõige suurem. Seal moodustab mahe kogu põlumajandusest ligi kaks kolmandikku.

Eestis toodetakse mahetoodetena kõiki peamisi tootegruppe - piima, liha, teravilja, marju, puu- ja köögivilju ning maitse- ja ravimtaimi. Uudsete toodetena pakutakse kitsepiimatooteid, lambavorsti, sojatooteid.

Mahekaupa võib osta hinnanguliselt 150 müügikohast. 2011. avati uued mahepoed Jõhvis, Kuressaares, Tallinnas ja Tartus.

Mahetoodete eksport on suurenenud, kuid ekspordi osa on siiski jätkuvalt väike. Peamiselt eksporditakse teravilja ja liha.

Mahepõllumajandustoodete puhul väheneb kaupade otsemüük tootjalt tarbijale. Kui 2006. aastal liikus sel viisil 75% kaupadest, siis 2009. aastal vaid 41%.

Mahetoiduainete müügimaht ulatub umbes 1% kogu toiduturu müügikäibest. Eestimaise toidu osa on sellest umbes kolmandik.

Kõik mahetootjad on kantud mahepõllumajanduse registrisse. Põllumajandusameti veebilehelt leiab mahepõllumajanduse registri väljavõtte mahetootjate kontaktandmetega.

Mis takistab mahetoidu tarbimise levikut?

Eeskätt pärsib mahetoodete tarbimist nende kõrge hind.

Suhtelises vaesuses elas Eesti elanikest 2010. aastal Statistikaameti andmete kohaselt 17,5%. Kui sissetulekute hulka mitte arvestada riiklikke toetusi ja pensione, siis elas suhtelises vaesuses koguni 41,1% eestimaalastest. Kuna mahetoit on tavatoidust hinnalt valdavalt kallim, võib siinkohal teha julge oletuse, et ligi poolte elanike jaoks on mahetoit hinna poolest kättesaamatu.

Mahetoit on kättesaamatum ka asukoha poolest. Mahepoode on enim suuremates linnades, ilma mahepoodideta on linnadest näiteks Põlva, Võru, Valga, Jõgeva ja Kärdla.

Millised on inimeste eelarvamused mahetoidu osas?

Mahetoiduga konkureerib tavainimese teadvuses "oma aias" kasvatatud toit. Kahjuks ei pruugi oma aias kasvatatu vastata mahetoidu standarditele. Piisab, kui mõni naabritest kasutab umbrohu tõrjeks taimemürki või põletab heas usus aiajäätmetega koos tervisele ohtlikke jäätmeid.

Arvatakse, et kõik Eestis toodetu on automaatselt mahetoodang. Nii see siiski ei ole, küllalt paljud tootjad kasutavad intensiivselt väetisi ja mürke. On kuulda olnud ka juhtumitest, kus välismaalt tarnitud juurvilju müüdi eestimaiste pähe.

Milline on mahetoidu olukord maailmas?

Mahetoidu tarbimine on tulevikutrend.

2010. aastal kasvas suurima maheturu (hetkel USA) müügikäive 8%. Samal ajal tavatoidu käive kasvas vaid 1%.

Enamuses Euroopa riikides kasvas mahetoidu käive (näiteks Belgias 20%, Rootsis 13%).


Mahepõllumajandusele vastavad eri maades erinevad terminid:

  • bioloogiline põllumajandus - Austria, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Prantsusmaa

  • ökoloogiline põllumajandus - Rootsi, Norra, Taani, Hispaania 

  • orgaaniline põllumajandus - Inglismaa, USA

  • looduslik põllumajandus  (luonnonmukainen, luomu) - Soome             

Loe lisainfot: