Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid neist järvedest püüda kokku 6582 tonni kala, millest Eesti osa on 2856 tonni.
- Majandus
- 18. november 2014
Peipsi ja Lämmijärvel saavad Eesti ja Venemaa kala püüda ühepalju, Pihkva järv on tervenisti Venemaa püügitsoonis, mistõttu on püütava kalakoguse üldnumber Venemaal suurem.
Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 850, koha 650, latikat 710, haugi 125, särge 270 ja rääbist 15 tonni. Käesoleva aastaga võrreldes saavad kalurid rohkem püüda ahvenat ja haugi. Tänavu said kalurid püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.
Vähenevad latika, särje ja rääbise püügivõimalused. “Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede ahvena-, latika- ja haugivaru suhteliselt heaks, ent tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb piirata nende püüki. Kohavaru seisund võrreldes paari varasema aastaga on stabiilselt tagasihoidlik. Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel jäävad paratamatult sinna ka alamõõdulised kohad,“ selgitas Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Tindi- ja siiavarud, aga ka rääbisevaru on madalseisus, mis on suures osas tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastiku oludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Kui tindi ja siiapüük on sihtliigina keelatud, siis rääbisepüüki lubatakse järgmisel aastal 21. juunist 31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid rääbist püüda kümne tonni võrra vähem kui 2014. aastal ehk 15 tonni.
Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka järelevalve töö ühist korraldust ja teadusprogrammide teemadel.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2015. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku järgmise aasta juunis Eestis toimuvatel kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
