Mets on isetaastuv loodusvara, aga see ei tähenda, et puitu ja sellest toodetavat paberit ei peaks säästlikult kasutama. Eriti, kui samas saab kokku hoida raha ja tugevdada Eesti e-riiki, kirjutab regionaalminister Siim Kiisler.

Sel aastal toimuvad kahed valimised. Juunis selguvad uued eurosaadikud ja oktoobris kohalike omavalitsuste volikogud. Sellega seoses on võimalus teha kolmaski valik – säästa paberit ning raha ja tellida riigiportaalist www.eesti.ee elektrooniline valijakaart.

Mis ja milleks?

Valijakaardi ülesanne on anda valijale teada hääletamise koht ja aeg. Traditsiooniliselt on see olnud postiga koju saabuv paberteatis. Infotehnoloogia ja e-riigi arenedes on aga tekkinud võimalus edastada seda infot ka elektrooniliselt. Kuna valijakaart on informatiivne ja valimispäeval piisab isikut tõendava dokumendi näitamisest, pole trükitud kaardi järele enam tingimata vajadust. Kes on tellinud oma e-posti aadressile elektroonilise valijakaardi, sellele enam paberteadet ei saadeta.

Oluline on teha vahet e-valijakaardil ning e-hääletamisel, sest üks ei kohusta teiseks. Loomulikult on arvutist hääletamine mitte ainult uuenduslik, vaid ka väga mugav. Samas saab ka e-valijakaardi tellinu valida jaoskonda kohale minnes või vastupidi, paberkaardi saanu otsustada e-hääletuse kasuks.

Eesti on maailmas unikaalne. Kolm neljandikku elanikkonnast kasutab internetti, ning üle miljonil inimesel on ID-kaart. See loob võimalusi, mida teistel riikidel ei ole. Kui me kõik loobuksime paberil valijakaardist, päästaksime mitte ainult hulga puid, vaid hoiaksime kokku miljoneid kroone.

Küsimus ei ole ainult päästetud rahahulgas, vaid eelkõige põhimõttes. Miks teha kulutusi, millest on võimalik paari hiireklõpsuga loobuda? Miks kulutada töötunde ja näha vaeva asjadega, mille arvutid hetkega ära teevad? Usun, et praegusel raskel ajal ei ole kellelegi vaja säästlikkuse olulisusest pikalt rääkida.

Mitu kärbest ühe hoobiga

E-valijakaardi saab tellida riigiportaalist www.eesti.ee. Kuna teade tuleb e-posti teel, peab ametlik @eesti.ee aadress olema suunatud oma igapäevaselt kasutatavale e-postiaadressile. Sellegi saab sealsamas portaalis kiiresti ära teha ja edasi on e-valijakaardi tellimiseks vaja teha vaid üks nupuvajutus. Kohe saab üle vaadata ka oma aadressi rahvastikuregistris ja vajadusel saata teate elukohaandmete muutmiseks.

Riigil on seaduse järgi kohustus kõigile valijakaardid saata ja sellest taganeda ei saa. Küll aga saab inimene kohustuse riigile kergemaks ja endalegi mugavamaks teha. Küllap on elektroonilist valijakaarti valimispäeva eel meilikaustast lihtsam leida, kui meenutada, mille alla ajalehtede vahel saabunud paberilipik võib olla mattunud.

Enamasti on uute tehnoloogiate omaksvõtul raske tunnetada oma konkreetset panust näiteks üldise uuenduslikkuse või heaolu kasvu. Antud juhul on vastupidi. Iga paberilt arvutisse kolinud valijakaart tähendab kindlat vähenemist paberi-, trüki- ja kättetoimetamiskuludes. Igaüks saab anda oma väikese panuse, millest kokku tuleb suur võit. Teeme siis seda ja kutsume sõbrad, sugulased, tuttavad kaasa!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta