Ühel päeval sattus KAIRI KRUUS Internetis surfates mängule „Ayiti: The Cost of Life“. Seda võib vast nimetada strateegiamänguks, sest lihtsalt pahalaste hävitamise asemel on mängija ülesandeks kindlustada nelja aasta jooksul ühe vaese Haiti perekonna ellujäämine.

MTÜ töötaja arvutab seda vaadates mõttes, kui palju see võis maksma minna ning kui mitme kuu palga oleks tema selle rahaga ära katnud. Mõni teine aplodeerib omaette, et lõpuks ometi on meid vabastatud buklettide türanniast. Kuidas aga otsustada, mis mõjub ühiskondliku sõnumi levitamisel kõige paremini? Mis aitab kõige paremini hoiakuid muuta? Kuidas panna inimesi astuma järgmist sammu?

Ma ei tea. Ma olen mõelnud nende küsimuste peale just noorte ja kommunikatsiooniga seoses. Mul on küll ideid ja ma usun, et vähemalt mõnele küsimusele vastamisel olen õiges suunas liikumas, aga üldiselt on tunne, et sõuan kaardi järgi, millel on sadu erinevaid variante. Ma olen SINA pardal, mille kodusadamaks on Heateo Sihtasutus, sihiks rohkelt hoolivaid ja ettevõtlikke Eesti noori.

Soovime sinna jõuda pakkudes koolinoortele alternatiivset õpielamust: võimalust proovida sotsiaalset ettevõtlust oma algatuse loomise ning juhtimise kaudu. Kui koolitunnis jääb tihti aega väheks, et teooriat praktikas rakendada, siis meie põhimõtteks on õppida just tegevuse kaudu. Lisame siia veel mõttekaaslased, juhendajad ja inspireeriva keskkonna ning mulle näib, et päris hea valem hoiakute muutmiseks on koos.

Mis aga täpsemalt juhtub, kui noor SINAsse tuleb? Kooliaasta jooksul teostavad osalejad mõne ühiskondliku ettevõtmise idee, SINA aitab neid selle juures vajalike teadmiste ja oskuste õpetamisega. Kord kuus toimuvad töötoad on eelkõige pühendatud algatuste paremaks juhtimiseks vajalike oskuste arendamisega, kuid toimivad ka oluliste vahepeatustena, mis annab võimaluse vaadata, kuidas projektidega läinud on.

Paljude jaoks on see esimene kord midagi ise ellu kutsuda ja läbi viia, nii et juhendamine aitab oluliselt kaasa sellele, et kogu elamus ei muutuks painajaks. Lisaks töötubadele pakume igale algatusele veel eraldi toetust vanema liitlase näol.

Pilootaasta alguses oli osalejaid ainult Tallinnast, eelmise aasta sügisel alustasime ka Viljandis ning üks algatus sündis Haapsalus. Võimalust, et Eesti erinevais paikades saaks SINAs kaasa lüüa, tahame kindlasti alles hoida ja arendada. Nii saab noor just oma kogukonnas häid muutusi luua. Kohalike vabatahtlike ning liitlastega koostöö tugevdab sidet kodukohaga ja annab ideid, kuidas saab ise tegutsemisvõimalusi luua.

SINA-laadseid ettevõtmisi leiab ka mujalt maailmast. Kui 1996. aastal loodud Youth Venture on ülemaailmne, siis 2001. aastast tegutsev Young Social Innovators (YSI) toimetab Iirimaal. YSI programmist on tänaseks osa võtnud aukartustäratavalt üle 20 000 iiri noore. Noorte sotsiaalset vastutust populariseerib ka MTV pakkudes ühiskonnateemadel kaasarääkimiseks ja algatuste tutvustamiseks võrguruumi nimega MTV Think. Peadpööritavalt kirjud lood erinevatest sotsiaalsetest probleemidest näitavad, et uue põlvkonna jaoks on ühiskondlik aktiivsus teise tooniga kui märterlik kannatamine maailma päästmise nimel. Mis aitab kõige paremini hoiakuid muuta, väärtustada hoolivust ja ettevõtlikkust? Oleks tore teie mõtteid kuulda, kohtume näiteks SINA blogis (sinanoored.blogspot.com).

Kati (18) ei ole küll SINA liige, kuid ta on aktiivselt osalenud SINA esimesest lennust pärit FoorumTe: sündmustel. Küsisime Katilt, mis tema arvates SINAlisi iseloomustab. „SINA-noor tähendab minu jaoks aktiivset ja avatud ning heatahtlikku noort inimest. Keegi, kes mõtleb rohkem kui peab ja hädavajalik on ning kelle mõtted ei ole hõivatud iseenda ja iseenda heaoluga. Keegi, kes ei karda raskusi, kes on valmis neid ületama, tahab tegutseda ja viitsib seda teha. Kolmandast sektorist ja heategevusest olen ma selle ajaga, mil olen SINAlistega kokku puutunud, palju õppinud ja ei välista, et ka mina selles tegevaks saan.“

Tegijad: Triinu Tamsar, Birgit Podelski, Hanna Rätsep, Natali Joonas, Made Leene Truu, Kersti
Tegi: Soov aidata lastekodulapsi kasvas projektiks, mille raames käisid kuus noort regulaarselt Nõmme ja Maarjamäe lastekodudes lastega aega veetmas. „Me soovime, et lastekodulapsed oleksid avatumad ning saaksid tulevikus hästi hakkama,“ selgitavad eestvedajad. Tulevikuplaanidesse tõi ootamatu pöördkäigu asjaolu, et kõik Nõmme lastekodu lapsed leidsid endale pere!

Tegijad: Annika Voksepp, Kadri Raigo, Pille-Riin Jaik, Marian Metsis, Susan Pahk, Raido Nurk
Tegi: Korraldas eakaaslastele kolm moeteemalist töötuba. Esimeses avas moetööstuse telgitaguseid ning selgitas oma tegutsemispõhimõtteid Reet Aus, teises juhendas Karolin Kuusik vanade riiete tuunimist, kolmandas jätkati samade teemadega EKA tudengite juhendamisel. „Recycle’i eesmärgiks on teavitada noori kiirmoe tootmise ja tarbimise tagajärgedest ning kutsuda neid üles säästlikumalt tarbima,” selgitasid eestvedajad.

Tegijad: Keirin Ritval, Triinu Pihlak, Kristy Malik ja Getlin Sügav
Tegi: Soovist anda oma panus säästva tarbimise ning loodussõbraliku mõttelaadi levitamiseks sündis tarikoti idee. Tarikotte valmistati Viljandis, materjaliks vanad riideesemed, kardinad jmt. Muide, kotte aitasid õmmelda pensionärid.

Tegijad: Reelika Maiste, Piia Bergštein ja Valdur Kangur
Tegi: Omanäolise kalendri igale päevale kirjutatud ka üks soovituslik heategu. Pildilise külje eest hoolitsesid Karksi-Nuia Gümnaasiumi algklasside õpilased.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta