Helsingis avamist planeeriv pakendikogumispunkt, kuhu on oodatud ka Eesti tagatisraha märki kandvad pakendid, baseerub ebaseaduslikul mudelil, sest Eestisse on tegevusloata lubatud tuua vaid piiratud kogus oma tarbeks kasutatud toodete jäätmeid.

„Eile avaldatud uudise järgi planeeritakse  Helsingis pakendite tagastuspunkti avamist, kus võetakse vastu Eesti pandimärgiga pakendeid hinnaga 8 senti. See on odavam kui Eestis kehtiv 10-sendine panditasu ning kui selliselt kokku kogutud pakendid tuuakse Eestisse ning antakse siin tagatisraha süsteemi, läheb see vastuollu Eestis kehtivate seadustega,“ ütles Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal.

„Mistahes jäätmete, mida pakendid kahtlemata on, riiki toomisel on tegu jäätmekäitlusega. See tähendab, et jäätmete riiki toomiseks peab olema riikidevaheline veoluba ning need jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale ehk jäätmeluba omavale ettevõttele. Kui veoluba ei ole, tohib korraga tuua kuni 4 kg, sellest suuremad kogused konfiskeeritakse vastavalt seaduses ette nähtud regulatsioonidele,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Soomes kogutud Eesti tagatisraha märgiga pakendeid võib tagatisraha süsteemi tuua vaid sellisel juhul, kui need on ostetud Eesti kauplusest. Kusjuures tuleb meeles pidada, et rahvusvahelistel veoliinidel, näiteks laevadel ja lennukitel, pandinõue ei kehti ehk teisisõnu – laevadel ja lennukitel ostetud pandipakendite eest panti ei maksta.

„See tähendab ka, et nende pakendite eest ei ole makstud käitlemisetasu. Kui nüüd sedasorti pakendid Soomes kokku ostetakse ja tuuakse Eesti tagatisraha süsteemi, siis on tegemist pandisüsteemi petmiskatsega,” ütles Raal.

Kontrolli seaduse täitmise osas teostab nii Eesti Keskkonnainspektsioon kui ka Eesti Maksu– ja Tolliamet. Aastate jooksul on pisteliste kontrollide ja suurte ühisaktsioonide raames avastatud mitmeid rikkumisi ja lubatust suuremad jäätmete kogused konfiskeeritud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta