Kui toimub järgmine Battery Surfilager, tasub kindlasti kohal olla, arvab Bioneeri vabatahtlik kaasautor Liis Remmelg pärast tänavuse üdini rohelise ja lastesõbraliku festivali külastamist.

Battery Surfilaager 2012 sai teoks 11.-15. juulil Roosta Puhkekülas. Tegemist oli Eesti purjelauahooaja traditsioonilise tippsündmusega, kus sel aastal keskenduti ja loodetavasti ka järgnevatel aastatel keskendutakse loodust säästvatele teemadele. Organiseeritud oli nii prügi kogumine, sorteerimine kui ka taaskasutusse suunamine. Oluline oli ka see asjaolu, et festivalile olid oodatud uued ja vanad surfisõbrad koos lastega.

Artikli autor tegi esimest korda purjelauaga tutvust nädal enne surfilaagrit, olles niisiis uus surfisõber, kellega oli laagris kaasas ka aastane laps.

Reis Roostale võis alata, kui autosse oli pakitud telk, voodiriided, lapsevanker ja igaks juhuks vihmavari ning kummikud. Tallinnas sadas paduvihma, aga poolel teel Roostale ilmus taevasse päike ning nii jäi see õhtu lõpuni.

Uus roheline korraldus oli rangem

Surfilaagri piiril vaadati kõik laagrisse sõitvad autod üle – kaasas ei tohtinud olla oma sööki, jooki ega grillimise tarbeid. Kontrolliti esimest korda laagri 14-aastases ajaloos ja kõik ainult sellepärast, et olla rohelised.

Söögikohti oli mitmeid ja hinnadki neis olid väga mõistlikud, ei olnud vaja toidukraami kaasa varuda ja jäi rohkem aega purjelauaõpinguteks ning lapsega tegelemiseks. Grillihuvilistele oli rajatud spetsiaalne liivaga kaetud ja vahenditega varustatud grillimise ala, et ei juhtuks tuleõnnetusi ja ei peaks enda varustust kaasa tarima.

Kogu laager sorteeris prügi! Toitlustajad olid kohustatud prügi sorteerima. Laagri külastajate tarbeks oli kõikvõimalikesse käepärastesse kohtadesse paigaldatud sorteerimisjaamad, sildid juures, et teaks täpselt kuhu ja mida visata. Tundus uskumatu, et selline asi massiüritusel toimida võiks, aga toimis!

Tore oli jälgida, kuidas peale einet prügi sorteerima mindi, tihti kohtas sorteerimisjaamade juures süvenenult silte lugevaid osalejaid. Oli näha, et paljud sorteerisid oma prügi esmakordselt. Ehk muutub prügi sorteerimine nüüd nende kodus ka tavaks.

Laagri territooriumil kehtis oma panditops, mille sai kaasa esimese joogi ostuga, joogi hinnale lisandus sellega 1€. 

Osad külastajad said laagris käidud ühe panditopsi lunastamisega, aga oli kuulda ka lugusid, kus iga uue joogiga osteti uus tops ning hommikul, kui avastati, et neid on kokku kogunenud 13, mindi kambaga pandi tagastuse eest hommikusööki sööma.

Ühtegi topsi laagri territooriumile vedelema ei jäänud, pant motiveeris külastajaid topse raha vastu vahetama ning kui mõni tops ka kuhugi puu alla ununes, siis leidsid selle varsti lapsed, kes topsi raha vastu tagastasid.

Kuna artikli autoril puudus varasemate surfilaagritega võrdlusmoment, siis sai uuritud kogenud laagri külastajatelt muljeid uue korra kohta. Kõrvu jäi palju positiivset.

Laagri territooriumil ringi kõndides ei olnud kuskil sodi vedelemas. Endamisi mõeldes peabki see ju nii olema, aga teiste kogemused rääkisid uskumatuid lugusid. Varasemalt, kui jooke jagati ühekordsetest plasttopsidest, vedeles neid laagri lõppedes sadade kui mitte tuhandete kaupa nii rannal kui ka metsa all. Suurüritusele kohaselt olid ka siis prügikastid oma kohtadel, aga millegipärast laagri külastajad neid väga ei kasutanud. Kui artikli autor sel aastal prügikastidesse kiikas, siis enamikes ulatus prügi vaid poole konteinerini. Vähem prügi ning puhas ümbrus garanteeris ka laagri lõppedes hea tuju.

Surfilaagri pressiesindaja Helen Unt jäi laagri uue ja rohelisema korraldusega väga rahule. Tema sõnul oli küll kohti, kus oleks paremini saanud, aga üldiselt õnnestus kõik esimese korra kohta suurepäraselt. Näiteks tuli esimesel ööl metsast koristaja, käes poolik prügikott ja imestas, et ei olnudki rohkem. Territoorium oli hiljem kordades puhtam ning peale kontserti vedelesid maas vaid sööginõud - topse ei olnud. Helen loodab, et „rohelised reeglid“ võetakse kasutusele ka teiste suurürituste juures, algus selleks on vähemalt tehtud.

Ka surfaritel on lapsed!

Kui Tallinnas sai laps autosse asetatud, siis tekkis ikka veel mõte, et kas surfilaager on see koht, kuhu pere nooremat kaasa võtta. Kujutluspilt oli tekkinud suurest ja lärmakast festivalist, mis kestab terve nädala. Kuidas see lapsele mõjub?

Aastaselt lapselt veel kommentaari tema kogemuste kohta küsida ei saa, aga tema rõõmus tuju rääkis enda eest.

Laagri korraldajad olid väga palju mõelnud lastele. Laagri südamesse oli loodud laste ala, kus räägiti taaskasutamisest, näidati lastele, mis juhtub pakendiga pärast selle tagastamist kogumispunkti ning korraldati toredaid mänge. Oli trummikool ja ka lapsed said surfikoolitusi, Keskkonnaamet koolitas rohelise jalajälje teemal, toimusid veeohutuse ja esmaabikoolitused ning veel palju muud huvitavat. Kõige rohkem rõõmu valmistas aga see, et laps viibis kogu festivali aja värskes õhus.

NIPINURK: Mida lapsele ja ka endale väliürituste külastamiseks kaasa võtta?

Vanker või käru

Arvestama peab sellega, et last süles kanda pikalt ei jõua ning väiksed ja ka suuremad „värske õhu mürgitusega“ lapsed tahavad teha lõunauinakut. Vanker või käru peab olema mugav ka lapsevanemale, et sellega rannas ja metsas liigelda saaks.

Vihmakiled ja keebid

Ilma ei oska kunagi täpselt ette ennustada. Et päev kõige paremini õnnestuks, on mõistlik kaasa võtta vankrile või kärule vihmakile, lapsele ja ka endale vihmakeebid ning kummikud ja paha ei tee ka kompaktsed vihmavarjud.

Soojad riided

Isegi, kui on suvi ja paistab päike, siis ööd on meil jahedad. Joped, pikad püksid, soojad sokid läksid seekordki käiku. Kuigi mõni õhtu oli soe, siis pärast vihma olid osad teerajad mudaseks muutunud, kus oli hea kummikutega ringi liikuda.

Kõrvaklapid

Festivali ajal toimub ikka kontserte või jutustab päevajuht arvestamata sellega, et mõni laps teeb just parasjagu oma lõunauinakut. Selleks puhuks on hea lapsele müra summutavad kõrvaklapid pähe panna, et lapse uni mööduks rahulikult.

Tekk ja rätik

Uinakute tarbeks võiks vankris pisike tekk olla. Rannas või murul istumise ja mängimise teeb kerge piknikutekk mõnusamaks. Ujumise ja pesemise jaoks tuleb kindlasti rätik kaasa võtta.

Vahepalad

Isegi kui festivalile ei või oma toiduga minna, siis lapsele võiks ikkagi pisikese purgi või karbi sees kaasa võtta küpsiseid või muid ampse. Lapse kõht võib väga ootamatult tühjaks saada ning sellised ampsud garanteerivad hea tuju kuni järgmise eineni.

Päikesekaitse

Kuigi Eesti kliima on kummaline, paistab siingi päike. Päikesekaitsekreemid ning põletust leevendavad kreemid võiksid samuti kaasas olla. Surfilaager oli päikesekaitsega kõigi jaoks varustatud, aga seda ei tasu loota iga väliürituse korral.

Mänguasjad

Rannas mängimiseks tasub võtta kaasa liivakastimänguasju ja telgis mängimiseks mõtlemismänge, nukke, autosid või muid lapse lemmikmänguasju. Vanemate puhke- ning päevitamise hetkedel on hea, kui lastele on meelelahutust kaasas.

Telk ja magamisriided

Lastele meeldib väga telgis magada ja värsket õhku ei ole kunagi liiga palju. Peaasi, et telgis oleks mõnus ja hubane. Kogemus näitab, et kõige kodusem tunne on telgis magada omaenda teki ning padjaga ning alla sobib panna hästi paks tekk, voodi pealismadrats või täispuhutav kummimadrats.

Nii raske on sellist kogemust kokku võtta! Sündinud on uus surfisõber. Surf on loodusega kooskõlas olev spordiala, mis tähendab, et surfarid viibivad tavainimestest kordades enam looduses ning roheline mõtlemine on seega selle ala harrastajatele üsna hingelähedane. Kogetud on, et suurüritust saab suurepäraselt korraldada keskkonnaga tõsiselt arvestades ja kadunud on hirm, et lapsel võiks sellisel üritusel igav või paha hakata või teda ei ole sinna üldsegi mitte oodatud. Jääme aga järgmist suve ja järgmist Battery Surfilaagrit ootama ning vahepeal käime ka kõik teised peredele mõeldud üritused läbi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta