1. novembril esitles Faktum-Ariko Keskkonnaministeeriumis looduslikke pühapaikasid käsitlevat avaliku arvamuse uuringut, mille kohaselt peab suurem osa Eesti elanikest hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks. Uuringut tutvustanud Peeter Annuse sõnul valitseb Eesti ühiskonnas pühapaikade kaitsmise osas konsensus.

2011. a märtsis toimunud üle-Eestilises küsitluses uuriti inimeste suhtumist hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisse ning nendega seotud teabe kättesaadavusse. Selgus, et pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 70% Eesti elanikest. Seejuures ületab toetus kõigis ühiskonnarühmades 60%.

Erinevad põlvkonnad tähtsustavad pühapaikade kaitsmist üksmeelselt. Vanuse järgi: 15-34 a (67%), 35-54 a (73%), 55-74 a (71%).

Pühapaikade kaitsmist peavad üsna sarnaselt tähtsaks ka erineva haridustasemega inimesed: alg- või põhiharidus (70%), kutseharidus (73%), kesk- või gümnaasiumiharidus (67%), kutse-keskharidus (70%), keskeriharidus (73%), kõrgharidus (70%).

Piirkonniti peavad pühapaikade kaitsmist kõige tähtsamaks Tartumaa elanikud (85%). Kõige madalam on toetus pühapaikade kaitsmisele Tallinnas (63%).

Toetus on suhteliselt ühtlane ka erinevate usundite pooldajate seas: budism 93%, maausk 92%, luterlus 79%, katoliiklus 72%, õigeusk 65%, mitte ükski usk 64%. Samas peavad pühapaikade kaitsmist eelkõige tähtsaks inimesed, kelle jaoks usk ei ole eriti oluline. Inimestele, kes peavad pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks on usk: väga tähtis või tähtis (34%), mitte eriti või pole üldse (61%), ei oska öelda (5%).

Eesti elanikest 38% leiab, et pühapaikadega seotud teave on kättesaadav väga hästi või üldiselt piisavalt, 32% - pigem ebapiisavalt või üldse mitte, 15% vastanuist see teema ei huvita ning 16% ei osanud vastata.

Uuringu tellis Maavalla koda ja Hiite Maja SA ning see sai teoks looduslike pühapaikade riikliku arengukava raames.

Sarnased artiklid