Eesti karavaniturismi populaarsus kasvab ning viimaste aastatega on erinevate matkasõidukite arv meie teedel oluliselt suurenenud. Sellega on suurenenud ka valikuvõimalused ning endale sobivaima matkasõiduki valimine võib olla üsna keeruline.

“Karavaniturism on Euroopas populaarne juba kümmekond aastat ent Eestis on suurem huvi tekkinud just viimase kolme-nelja aasta jooksul,” ütles autode, mootorrataste, matkaautode ja haagissuvilate täisteenusrendiga tegeleva Mobire Eesti teenindusjuht Gert Vatt. Ta lisas, et tänu populaarsuse kasvule on Eestis järjest rohkem matkaautode parklaid ning näha on, et Eesti on ka karavaniga reisivate välisturistide seas hinnatud sihtkoht.

 

Kas rentida või omada?

 

Kui veel mõned aastad tagasi oli Eestis matkaautode müügi- ja rendipakkujaid vaid mõned, siis täna on turul pakkumisi väga mitmeid ja erinevaid.

“Kõige tavapärasem on olnud matkaautot rentida päevapõhiselt, kuid järjest rohkem on neid, kes soovivad soetada isikliku matkasõiduki. Euroopas ja Eestis on autoturg järjest enam liikumas sõidukite tellimuspõhise kasutamise suunas ning ka matkasõidukite puhul kasutatakse liisingu asemel üha sagedamini täisteenusrenti,” tõi Vatt välja, millised võimalused on matkasõiduki kasutamiseks.

Lühiajaline rent on hea võimalus neile, kes tahavad katsetada, kas matkasõidukiga reisimine neile üldse sobib. “Matkasõidukiga reisimisega kaasnevad ühelt poolt mugavused, kuid kindlasti peab arvestama sellega, et tegemist ei ole sõitva hotellitoaga ning ruum on piiratud. Kuigi võimalus on valida nii suuremate kui väiksemate matkasõidukite vahel, milles osades on suisa luksulikud tingimused, ei ole karvaniturism siiski kõigile sobilik,” tõdes Vatt ning soovitas teha esimesed katsetused matkasõidukiga reisimisel just lühirendiga.

Kui aga kogemus matkasõidukiga reisimisest olemas ning see on südamelähedane, siis võib julgelt kaaluda matkaauto või haagissuvila soetamist või pikaajalist rentimist. “Täisteenusrendi mugavus on see, et sõiduki regulaarse hoolduse eest hoolitseb rendileandja ning sõiduki kasutajale jääb vaid reisimõnu. Ent palju on ka neid, kellele meeldib ise auto kallal nokitseda ning soovivad kõikide sõidukitega seotud tegevused ise ära teha,” märkis Vatt. Ta lisas, et matkasõidukiga saab reisida aastaringselt, seega ei pea muretsema, et auto saab kasutust vaid suveperioodil.

 

Milline matkasõiduk valida ning kuidas reisi planeerida?

 

Matkaautot valides peaks eelkõige lähtuma vajadusest. Kui soovitakse reisida laste või suurema seltskonnaga, siis peaks arvestama, et kõikidel reisijatel oleks mugav voodikoht ja sobiv turvavarustus.

“Aktiivsed puhkajad peaksid arvestama, et kui sihtkohtades soovitakse nautida ka näiteks rattasõitu, surfamist või hoopis korraldada grilliõhtuid, siis peaks sõidukil olema ka piisavalt suur panipaik asjade hoiustamiseks,” kirjeldas teenindusjuht.

Matkaauto või haagissuvila vahel valides peaks lähtuma ka eelarvest, kuna matkaauto võib olla mõnevõrra kallim. Samas soovitab Vatt kriitiliselt hinnata ka oma autosõiduoskusi, sest haagissuvilaga Euroopa teedel manööverdamine ei ole sugugi lihtne ning nõuab oskusi ka kogenud autojuhtidelt.

Matkaautoga reisimise üheks eeliseks on kahtlemata spontaansus, ent siiski on soovitav marsruuti pisut ette planeerida. Näiteks ei tohiks päevane kilometraaž ületada 500 kilomeetrit, et juht oleks värske ja puhanud kogu reisi vältel. Euroopas reisides peab arvestama, et ööbima jäädes peab auto parkima spetsiaalsesse karavaniparki. Enamasti on sellised parklad tasulised ning tihti on sisse registreerimise aeg piiratud, mis tähendab, et sihtkohta saabumist ei tohiks jätta öö peale. Seepärast soovitab Vatt teha enne reisi eeltööd ja uurida erinevate autokämpingu tingimuste kohta, et mitte sattuda ootamatutesse ebamugavatesse olukordadesse, mis mõnusat puhkust häirida võiksid.

Sarnased artiklid