Soovides energiat säästa, keskkonda hoida ja energiakulutusi vähendada, tuleb lisaks hoone soojusenergia kasutuse vähendamisele piirata energiatarbimist ka mujal. Üheks lihtsamaks ja olulisemaks võimaluseks, mille arvelt seda teha saab, on valgustus.

Selle tähtsust peegeldab ka Euroopa Komisjoni soov võtta käesoleva aasta esimese kvartali lõpuks vastu otsus kõige energiamahukamate lampide keelamise osas. Otsuse tulemusena loodetakse vähendada energiatarbimist Euroopa Liidus 40 TWh võrra aastas. See elektrienergia kogus vastab Rumeenia või 11 miljoni Euroopa kodu elektrienergiatarbimisele ja jätab õhku paiskamata 15 miljonit tonni süsinikdioksiidi aastas.

Keelu sisuks oleks järk-järgult turul välja tõrjuda kõik lambid, mis jäävad energiatõhususelt D-, E-, F- ja G-klassi. Praeguse ettepaneku kohaselt keelustatakse 2009. aasta septembrist kõik 100 W või suuremad lambid, mis jäävad allapoole C-klassi ja kõik väiksema võimsusega lambid, mis jäävad allapoole E-klassi. 2010. aastal laieneks C-klassi nõue ≥75 W lampidele, 2011. septembril ≥60 W ja 2012. septembris kõikidele lampidele.

Juhul kui regulatsioon sellisel kujul jõustub, siis kaoksid 4 aasta jooksul turult tavalised hõõglambid ja energiamahukamad halogeenlambid. Alles jääksid energiaefektiivsed halogeenlambid, säästulambid, LEDid ja muud uusi nõudeid täitvad valgusallikad.

Energiatõhusamatele lampidele üleminek tähendaks keskmise Euroopa kodu jaoks 10-15% elektrienergia tarbimise vähenemist.

Milliseid lampe siis osta, et vähemalt selline kogus elektrienergiat säästa ja milliseid valgusteid valida, et need ei jääks lähitulevikus lampideta?

Kokkuhoid on märkimisväärne

Jättes kõrvale minevikku jääva hariliku hõõglambi, siis sellega sarnast valgust andvad tavapärased halogeenlambid annavadki kuni 15% energiasäästu. Kuigi nende valgustugevus on timmitav, on nende eluiga kõrge töötemperatuuriga tõttu kõigest 1000-3000 tundi. Jäädes D-, E- ja F-klassi ähvardab neidki järk-järguline keelu alla sattumine ja müügilt kadumine.

Veidike suuremat säästu (kuni 25%) annavad gaasilise ksenooniga täidetud halogeenlambid. Jäädes C-klassi on nad kasutusel vähemalt 2012. aastani. Nende küllaltki lühikese eluea (2000-3000 tundi) ja ksenooni sisaldusest lähtuva kõrge hinna tõttu on nende kasutamise üldkulutused sarnased hõõglambile.

Veelgi suuremat energia kokkuhoidu (umbes 45%) võrreldes tavapärase hõõglambiga annavad halogeenlambid, mis on kaetud spetsiaalse infrapuna kattega. Uudsuse tõttu on nende pakkujate hulk väga väike ja tehnoloogiliste piirangute tõttu on neid saadaval valgustugevusega, mis vastab 60 W hõõglambi valgustugevusele . Nagu ka teiste halogeenlampide puhul, on nende maksimaalne eluiga vaid kuni 3000 tundi.

Juba 80ndatele müüki tulnud säästulambid on tänaseks harilikest hõõglampidest 65-80% energiasäästlikumad ehk nad kasutavad kuni 5 korda vähem elektrit sama valguse koguse väljastamiseks. Olenevalt nende võimsusest ja kasutusest, tasuvad säästulambid mõnetunnise igapäevase kasutuse juures ära juba poole aastaga. Nagu tabelist näha, siis ööpäevaringse pideva põlemise korral teenib 80-kroonine säästulamp esialgse suurema soetushinna tasa juba 4 nädala jooksul. Nii lühike tasuvusaeg tähendab seda, et isegi kui lambi eluiga jääb lubatust lühemaks, on ta juba ennast selleks ajaks ära tasunud.

Kulutused valgustusele 15 000* tunni jooksul

* 15 000 tundi iseloomustab kasutust, kui 5 lampi põlevad kolme aasta jooksul iga päev 2,7 tundi.
**  Elektrienergia hinnaks on võetud Eesti Energia Kodu 1 paketi hind, mis kehtib alates 01.01.2009.

Säästulampide lubatud eluiga on enamasti tagatud, kui säästulampi ei lülitata sisse-välja tihedamini kui üks kord ca 1,5 tunni jooksul. Viimane väide ei kehti aga spetsiaalsete liikumisanduri või suure lülituste arvuga rakendustesse sobiva säästulambi kohta. Sellise liikumisanduriga valgustisse sobiva säästulambi lülituste arv on 0,5 miljonit korda ja ta saavutab oma nominaalse valgustugevuse praktiliselt koheselt.

Neile, kes otsivad energiatarbimise vähendamiseks reguleeritavaid säästulampe, tasuks vaadata pakendit ja otsida vastavat timmimist lubavat märki. Kuna enamik säästulampe seda võimalust ei oma, siis ei tohi neid timmitavasse valgustisse panna.

Tuntud firma toodang on kindlam

Säästupirnide ostmisel on soovitatav eelistada veidike kallimaid, aga tuntud firmade toodangut. Nende lambid on läbinud kvaliteedikontrolli ja suure tõenäosusega peavad korrektse kasutusse korral vastu pakendil lubatud arvu tunde. Samuti ei tohiks kvaliteetsete firmade uuemad säästulambid enne põlema hakkamist vilkuda, vaid peaksid süttima kohe.

Läbi põlenud või katki läinud säästulampe tuleb sarnaselt teiste luminofoorlampidega käidelda nagu ohtlikke jäätmeid. Pärast säästulampide eluea lõppu tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Meie kaubandusvõrgus laiatarbe rakenduste jaoks küllaltki väikse valiku ja kõrge hinnaga valgusdioodid (LEDid) on kindlasti need, mille päralt on valgustussektori tulevik. Oma väiksuse, väga madala töötemperatuuri, väga kiire süttimise ja suure pikaealisuse tõttu on LEDid leidnud ning leiavad kasutust üha rohkemates rakendustes: erinevad ekraanid, mobiiltelefonid, autotuled, foorid, taskulambid, prožektorid jne.

Kodudele mõeldes pakuvad mitmed kohalikud jaemüügiettevõtted lisaks tausta- ja välisvalgustuse lahendustele ka häid kohtvalgustitesse sobivaid valgusdioode. Olemasolevasse halogeenlambi või tavalise hõõglambi asemel sobivaid LEDe pakutakse võimsuses kuni 5 W (võrdne 40-45 W halogeenlambi valgustugevusega). Üldvalgustuseks jaoks leiab isegi kuni 100W halogeenlambi asemele sobivaid 15W valgusdioode.

Kuni 5W LEDide puhul on mõnesaja kroonisest hinnast lähtuv tasuvusaeg 3-5 korda kõrgem kui säästulampidel. Nendest võimsamate üldvalgustuse jaoks sobivate LEDide puhul on hind aga esialgu suur ja tasuvusaeg väga pikk. Samas valgusdioodide 50 000 tunnine eluiga lubab pärast ostuhinna tasategemist väga pika aja jooksul olulist energia ja raha kokkuhoidu.

On teadmata elektrihinna kasv tulevikus. Kui pidada silmas elektrituru avanemist, kauplemist elektribörsil ja süsinikdioksiidiga ning valgustuslahenduste arengut, siis lüheneb säästulampide ja LEDide tasuvusaeg lähitulevikus veelgi. Täna tundub, et Euroopa Liidu poolt pealesurutavad uued lahendused on toored ning vähemalt esialgu harjumist nõudvad. Samas tuleb võimalikele uuetele jätkusuutlikkuse nõutele vaadata kui võimalustele vähendada jätkuvalt kasvavat inimkonna survet looduskeskkonnale ja parandada majanduslikku olukorda.

Ärge heituge kallimast soetushinnast, vaid suurtest ekspluatatsioonikuludest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta