Tänapäeval rändab toit järjest kaugemale, reisidest teinekord sadade või koguni tuhandete kilomeetrite kaugusele kohast, kus ta toodeti.

Sellise kaugelt toodud toidu söömine saastab atmosfääri tänu pikkade transpordikilomeetrite jooksul toodetud heitgaasidele ja ummistab maanteid toitu vedavate veoautodega.

Enamasti mõeldakse kohaliku toidu all teatud geograafilises piirkonnas, tarbimiskohast umbes 50-100-150km raadiuses toodetud toitu. Arvestades Eesti väiksust, võib piire lõdvemalt võttes ka kogu Eestis toodetud toitu pidada kohalikuks.

Kohalikku toitu iseloomustab tavaliselt ka see, et ta ei ole anonüümne, sest tarbijatele antakse infot, kes on tootja ja kus ta paikneb.

Kahjuks on kohaliku toidu kättesaadavus vähenenud, sest väikesed perefarmid ei suuda tavaliselt konkureerida suurtootjatega. Väikefarmid jäävad hätta oma kauba turustamisega, kuna nad ei suuda aastaringselt toodangut kaubanduskettidele pakkuda.

Suurtootjate võidukäik võib tähendada ka seda, et tarbijate raha liigub riigist välja, toetades rahvusvaheliste ettevõtete veelgi suuremat laienemist.

Alati ei saa ajada kohaliku toidu kadumist kaubanduskettide kaela. Suur roll on ka tarbijal endal. Tarbijal on poes olemas valik, kas ta ostab eestimaist või välismaist toidukaupa.

Kuidas kohalikku tootjat toetada?

• Osta kohalikelt tootjatelt. Selleks võid leida endale sobiva taluniku, kelle juures kauba järgi käia, liituda toiduringiga või eelistada neid kaubanduskeskuseid ja poode, kus kohalik kaup saadaval on.

• Külasta kohalikke turgusid. Muuseas pakuvad turud hinna osas kauplemise võimalust.

• Võimalusel osta hooajalist kaupa. Näiteks, kui Eestis on õunahooaeg ja turul on kodumaised õunad saadaval, siis pole põhjust Poolast toodud õunu eelistada. Samas tasub meeles pidada, et kohalik köetud kasvuhoones kasvanud toit, ei pruugi olla keskkonnasõbralikum kui välismaine.
  

• Kasvata toitu ise. Kui sul pole oma aeda, võid harrastada ka potipõllundust.

• Külasta kohvikuid ja restorane, mis pakuvad kodumaist toodangut.

• Tee ise hoidiseid. Nii saad kohalikku kraami nautida ka talvel.
  

• Anna kaubanduskettidele teada, kui nende plaan kodumaist toodangut eirata sulle ei meeldi. Tarbija arvamus loeb. Siinkohal on heaks näiteks Rimi lihaskandaal, kus kaubanduskett soovis loobuda kohaliku liha müügist, ent loobus oma plaanist tänu tarbijate survele.

• Kui tahad osta toidukraami, mida Eestis ei kasva (nt banaanid, apelsinid, kohv jne), siis eelista mahedalt kasvatatud või õiglase kaubanduse tooteid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta