„Ühistuline koostöö on see, et mis aitab väiketootjatel paremini turule pääseda ja ellu jääda,“ rääkis Eesti alaline esindaja FAO juures Ruve Šank. “Väiketootmise säilimine on nii globaalselt kui ka Eesti mõistes oluline tegur, mis hoiab tagasi kiiret linnastumist ja aitab hoida maapiirkondi elamisväärsena.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on ühistegevuse toetamine olnud üks prioriteetidest nii riigieelarveliste vahendite kasutamisel kui Eesti maaelu arengukavas. “Eesti põllumajanduse areng ja edu tulevikus saab toetuda eelkõige majanduslikule ühistegevusele,” ütles Seeder.

“Heaks näiteks on terve rida väiketootjaid koondavaid ühisturustamise projekte nagu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, Uma Mekk, Tagurpidi Lavka jt. Nende kõigi eesmärk on läbi ühistulise tegevuse aidata talunikud ja väiketootjad turule ja tarbijale lähemale,” lisas põllumajandusminister.

Ühistutele kuuluvad näiteks E-Piim ja Saaremaa Piimatööstus, väga edukas on siinne suurim teraviljakasvatusühistu Kevili. Peaaegu kõik Läänemerel püüdvad Eesti traalpüügiettevõtted on koondunud kolme kalapüügiühistusse.

Ühistuline tegevus on Eestis pikkade traditsioonidega. „1930. aastail valmistati võitoodangust ühistulisel teel koguni 98 protsenti. Kümnendi lõpuks oli ühistuid umbes 3000 ja neisse kuulus ligi 300 tuhat inimest. Lisaks põllumajandusele olid ühistud ka näiteks panganduses ja kindlustuses,” rääkis Eesti alaline esindaja FAO juures Ruve Šank.

Rahvusvahelist ühistute päeva tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) initsiatiivil alates 1995. aastast.