3. – 7. märtsini toimub Tallinnas rahvusvaheline permakultuuriteemaline koosolek. Kokku saavad kuue Euroopa riigi noored, külalised saabuvad Soomest, Lätist, Leedust, Bosniast, Kreekast ja Bulgaariast. Kohtumise eesmärgiks on algatada suurem Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline noorte permakultuurivõrgustik ning rahvusvaheline noorsoovahetus, et vahetada teadmisi ja kogemusi, saada inspiratsiooni kohalike projektide ja permakultuuri edendamiseks kodumaal ning panna ennast meeskonnatöös proovile. Projekti Eestipoolseks partneriks on Eesti Noorte Looduskaitse Ühing (ENLÜ).

Permakultuur on tulnud inglise keelest “permanent”+”agriculture”. Nüüdseks on termin, mille eestikeelseks vasteks praegu "permakultuur" ja võiks olla veel "jätkusuutlik elustiil” või "ökoeluviis". Permakultuur hõlmab paljusid eluvaldkondi ja pakub oma põhimõtetena välja lihtsad reeglid, kuidas tagada inimestele eluks vajalik toit, peavari, riided ja sotsiaalsed suhted. Samas ei kahjusta loodud süsteemid looduses toimivaid protsesse ega tekita sotsiaalset ebavõrdsust. Kokkuvõetuna ühte lausesse- õiglus ja hool inimeste ning looduse eest.

Rahvusvahelise kokkusaamise raames külastavad väliskülalised neljapäeval, 4. märtsil Tallinna Kopli Ametikooli, et istutada kooli sööklasse suuremas koguses maitsetaimi ning tutvustada nii kooli töötajatele kui õpilastele permakultuuri põhimõtteid ja võimalusi. Taimedeistutamise aktsiooni eesmärgiks on näidata, mil moel saab lihtsate vahenditega tuua rohkem loodust ja loomulikku eluviisi linnakeskkonda ning et permakultuuri edendamiseks ei ole ilmtingimata vaja talumajapidamist või aiamaad. Laiemale avalikkusele tutvustatakse permakultuuri ideid ja käesolevat projekti lähemalt täna õhtul kell 19:00 restoranis “Aed” (Rataskaevu 8, Tallinn).

Eestipoolse korraldaja, Allan Kokkota kommentaar: “Plaanime pakkuda algaval rahvusvahelisel koosolekul omaltpoolt välja, et suurema permakultuuriteemalise noortelaagri võiks korraldada järgmisel aastal Eestis. Seltskond saab olema kirju, sest noorteüritusest võtaks osa 60 noort vähemalt 7 erinevast riigist. Üheks innovaatiliseks väljundiks plaanitavale noorsoovahetusele, oleks rajada Tallinnasse avalik aed, mis toimiks ökopõllumajanduse ja energiasäästlikkuse põhimõtete alusel. Mõte oleks selles, et noored istutavad linna valitud avalikku ruumi õiged üksteist toetavad taimekooslused, mis anndavad vilju ja loovad üksteisele soodsamaid kasvutingimusi. Plaanitava nutika kavandamisega vajavad loodud süsteemid minimaalselt edaspidist tähelepanu kui ka hoolduseks rahalisi vahendeid.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta