Täna, 24. mail tähistatakse Euroopa kaitsealade päeva, mis keskendub tänavuse rahvusvahelise elurikkuse aasta puhul elurikkusele ning inimese ja looduse suhetele. 

Üle-euroopalise kaitsealade päeva (Europan Day of Parks) üldine eesmärk on rõhutada kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide tähtsust looduskaitses ning tuletada meelde Euroopa ühiseid loodusväärtusi ja abinõusid nende kaitseks. 

Esimest korda tähistati päeva kaitsealade ühenduse Europarc eestvedamisel 1999. aastal, mil möödus 90 aastat Euroopa esimeste rahvusparkide asutamisest. 24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga üheksa rahvusparki. Seega saavad Euroopa esimesed rahvuspargid tänavu 101-aastaseks. 

Käesolev aasta on ka Eestis looduskaitseaasta - augustis täitub 100 aastat esimese kaitseala moodustamisest. 14. augustil 1910 asutati Artur Toomi eestvedamisel Vaika linnukaitseala, mis oli ühtlasi Baltimaade esimene kaitseala. Vaika kaitseala loomist peetakse Eesti looduskaitse alguseks. Praegu jääb see ala Vilsandi rahvuspargi piiresse. 

Nüüdseks on Eestis viis rahvusparki, 131 looduskaitse-, 148 maastikukaitse- ja 343 hoiuala; 546 parki ja puistut; 1038 püsielupaika; lisaks veel teisi kaitsvaid loodusobjekte. Kokku on meil 3543 kaitstavat loodusobjekti.  

Eesti maismaast on kaitsealadega kaetud ligi viiendik ehk 18 protsenti, kaitsealadel elab ligi 30 000 inimest. Eesti väikseim kaitseala on Rohelise turu nime kandev park Tallinnas Pikal tänaval Hella Hundi vastas (0,05 hektarit), suurim on Alam-Pedja looduskaitseala (üle 34 000 hektari).  

Eesti on seotud ka üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000, mis on suurendanud meie kaitstavate alade pindala 11 protsendilt 18 protsendini.