Täna tähistatakse üleilmselt maailma merede ja ookeanide päeva. Iseäranis suurt tähelepanu pööratakse tänavu plastile kui meie merd kõige enam ohustavale prügiliigile.

„Meres leiduvast prügist pea 80% moodustab plast. Ennekõike selline, mida kasutatakse vaid korra," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas: „Liialdamata, meie mered ja ookeanid upuvad plastisse ning nii jätkates ongi varsti meres plasti rohkem kui kalu. Silmaga nähtavad prügisaared ja kaldale uhutud praht on vaid jäämäe tipp. Kurja juur on lagunev plast, mille mikroosakestes me mitte ainult ei suple, vaid mis on juba ka meie igapäevases toidumenüüs.“

Iga päev jõuab merre pea 8 miljonit tonni plasti. See satub sinna peamiselt maismaalt jõgede kaudu, kuid ka merel sõitvatelt laevadelt ja kalapüügi tagajärjel. Üks suurimaid plastireostuse tekitajad on kilekotid ja plastist joogipudelid. „Maailmas ostetakse umbes miljon plastist joogipudelit minutis, enamik noist satub keskkonda. Ja kui mõni mõtleb, et mis see üks veepudel seal vees ikka teeb, siis üks liitrine plastpudel laguneb nii paljudeks peenosadeks, et neist saaks osa iga ruutmiil meie maailma randadest,“ tõi Kiisler näite eelmisel ÜRO keskkonnaassambleel suurimaks globaalseks keskkonnaohuks hinnatud plastireostusest.

Plasti hakati tootma 1950ndatel aastatel, kui maailmas oli hinnanguliselt 2,5 miljardit elanikku ning plasti toodeti siis umbes 1,5 miljonit tonni aastas. Nüüd elab planeedil pea 8 miljardit inimest ning plasti toodetakse aastas enam kui 300 miljonit tonni. „Plast on oma paljude heade omadustega väärt ressurss, lisaks on see odav. Seepärast ei võitle me mitte materjali enda vastu, vaid selle vastu, kuidas plasti kasutatakse ning kuidas sellega praegu pärast kasutamist ümber käiakse. Vaid mõni protsent kogu plastist jõuab ringlusesse,“ ütles Kiisler.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner lükkas ümber arusaama, justkui ei mõjutaks maailmameres toimuv meie kohalikku merd: „Eesti mereteadlased on leidnud meie merest plasti nii rannalt, merepinnalt, mereveest kui ka merepõhjast. Nii on see juba praegu ka meie toidulaual.“ Reisner lisas, et pelgalt probleemi teadvustamisest on vähe, kõigil on võimalus kohe praegu teha valikuid, millega meres oleva plasti vastu võidelda saab. „Näiteks tuleks lõpetada plastist valmistatud ühekordsete toidunõude, joogikõrte, joogitopside, toidukarpide, kilekottide või vatipulkade kasutamine. Neile kõikidele on olemas kas papist, paberist või muust ohutumast materjalist alternatiivid,“ loetles Reisner.

"Vähendades ise selliste toodete tarbimist, saame sellega mõjutada ka tootjaid pakkuma meile paremaid alternatiive. Meie eeskuju ja tarbimise mõju aitab suunata tarbimiskäitumist ka paljudes arenguriikides, kus valikuid on majandusliku olukorra tõttu tunduvalt raskem teha," lisas Kiisler. Kogu maailmas tegeldakse praegu aktiivselt plasti vastu võitlemisega. Euroopa Liidus on plaanis piirata 10 enim merekeskkonnas leiduva plasttoote kasutamist. Ka mitmed suuremad ettevõtjad pingutavad selle nimel, näiteks on Coca-Cola, PepsiCo, Unilever lubanud 2025. aastaks teha kõik oma pakendid taaskasutatavaks. India avaldas aga paar päeva tagasi uudise, et plaanib ühekordselt kasutatava plasti keelata juba aastaks 2022.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta