Teadlased peavad probleemi tuumaks erinevaid seirepüügi meetodeid ning toovad lauale aastate jooksul tehtud täpsed uuringud ja analüüsid kalavarude seisukorra kohta Eesti poolel, mis aitaks jõuda võrreldavate andmeteni.

Vastavate tulemusteni on jõutud aastate jooksul üha parandatud ning rahvusvahelises praktikas ja koostöös järele proovitud teadustöö meetodeid järjekindlalt kasutades.

Eesti-Vene seireandmed võrreldamatud

Mai lõpus Venemaal toimunud esmakordsel ühisel katsepüügi demonstratsioonil selgus, et Eesti ja Venemaa seireandmed on praktiliselt võrreldamatud, kuna püügiks kasutatavad vahendid on täiesti erinevad.

"Venemaal kasutatakse püügiks mitte ühiseks teadus- ja seiretööks kokkulepitud püünist, vaid latikapüügiks mõeldud tööndustraali, mille võrdlemisi suurest võrgusilmast väikesed kalad välja ujuvad. Suuremad röövkalad ujuvad aga kiiremini traalimise kiirusest ja jäävad seetõttu üldse seireandmetest välja,“ selgitas püügil osalenud TÜ Eesti mereinstituudi koordinaator Vello Peedimaa.

Mereinstituudi teadlased on aastate jooksul teinud pidevalt põhjalikke uurimusi, koostanud täpseid aruandeid ja prognoose nii Läänemere kui ka siseveekogude kalavarude, üldise seisukorra ning muude näitajate kohta. 

TÜ mereinstituut esindab Euroopa Liitu

TÜ mereteadlased esitavad kohtumisel oma teadustöö tulemused, et kokku leppida eeloleva ja juba käimasolevagi püügiperioodi kvoodid ning muud püügipiirangud. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut esindab selles protsessis Euroopa Liitu.

Peipsi kalapüügikvootides lepib kokku 1995. aastal loodud Eesti-Vene kalanduskomisjon, kes teeb ettepaneku lõplikud kvoodid määravale Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogule.

Eesti-Vene Kalanduskomisjoni kümneliikmelisse Eesti delegatsiooni kuuluvad lisaks Eesti kalavarusid uurivale TÜ Eesti mereinstituudile veel Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, Peipsi kutseliste kalurite ühendused ja Keskkonnainspektsiooni esindajad. Delegatsiooni juhib Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Peipsi on suuruselt neljas järv Euroopas ning koos Lämmijärvega tuleb sealt 99% kogu Eesti sisevete kalapüügist.