Juba teist aastat järjest korraldas Kuusakoski AS küünlaaluste kogumise kampaania. Sel aastal võttis kampaaniast osa 143 kooli üle Eesti. Kokku koguti 1 446 771 alumiiniumist küünlaalust, mis on märgatavalt enam võrreldes eelmise aastaga, mil koguti ligi 700 000 ümbrist. 13. märtsil tunnustas Kuusakoski võistluse “Küünlaümbriste jaht” tublimaid osalejaid.
Kui võtta aluseks statistilised näitajad, siis Eestist põletatakse keskmiselt 15 miljonid teeküünalt aastas. Seega koguti kokku peaaegu 10% aastasest kogusest. Hämmastav, kui head tööd meie järelkasv looduse säästmiseks teeb.
Hüppeliselt suurenenud kogutud ümbriste hulk on Kuusakoski brändijuhi Mari-Liis Kallismaa hinnangul tingitud asjaolust, et sel korral oli võistlus koolidele ligi aasta aega ette teada. Lastel oli aega kogumisega tegeleda.
Kampaaniast võtsid osa kõik Eesti maakonnad, sealhulgas ka Saaremaa ja Hiiumaa, kus ei ole Kuusakoski esindustki. Sealsed õpetajad võtsid vaevaks küünlaaluseid koguda ja need mandrile Kuusakoski vastuvõttu viia, mis näitab, kuivõrd oluliseks peetakse taaskasutust ja võistlusmomenti.
FOTO: Parim üksikkoguja Carmen Marie Merivälja Koolist ja AS Kuusakoski juhatuse esimees Kuldar Suits. |
Kuusakoski Eesti juhatuse esimees Kuldar Suits toonitas, et selline taaskasutamine annab võimaluse hoida kokku maavarasid ja energiat. “Kogutud ümbrised pressitakse pakkideks ning saadetakse konteineritega Hiinas asuvatesse tehastesse, kus alumiinium üles sulatatakse ning suunatakse uuesti tootmisse. Taaskasutatav alumiinium säästab kümneid kordi rohkem energiat kui maapõuest alumiiniummaagi ammutamine,” sõnas Suits.
Taaskasutuseks kokku kogutud asjad ei ole lihtsalt tähtsusetu kraam kusagil toanurgas, vaid materjal uute ja põnevate asjade tarbeks. Küünlaümbristest on võimalik teha igasuguseid kavalaid asju, nagu näiteks detaile telefonijaamadele või jahutusradiaatoritele. Alumiiniumi jäätmetest toodetakse ka näiteks Toyota autode velgesid.
FOTO: Tublimad küünlaümbriste kogujad ja õpetajad. |
Ümbersulatamine toimub enamasti Hiinas, kus toode omandab uue näo ja leiab uue otstarbe, kasvõi karbina või praepannina. Ümbersulatamist Eestis ei tehta, kuna see pole otstarbekas. Selle jaoks oleks vaja tehast, mis käitleks massiivseid koguseid. Eesti on suurte koguste jaoks liiga väike riik. Meile lähim alumiiniumi taaskäitlemise võimalus on Soomes, Heinolas.
Peaauhinna, priipääsme KalevSpa veekeskusesse pälvisid Merivälja Kooli 2.b klass ja Ristiku Põhikooli 6. klass. 15 ja suurema õpilaste arvuga klasside arvestuses võitjaks tulnud Merivälja Kooli õpilased kogusid 25 706 ümbrist, mis ületab eelmise aasta võitja, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi tulemust ligi 10 000 võrra. Kuni 15 õpilasega ehk väiksemate klasside arvestuse võitja Ristiku Põhikooli õpilaste kogutulemuseks jäi 13 678 küünlaümbrist. Parima üksikkoguja tiitli pälvis Carmen Marie Merivälja Kooli 2.b klassist. Tema lõpptulemuseks oli 17 250 ümbrist.
Loodetavasti antud projekt jätkub ka järgmisel aastal ning kokku kogutakse veelgi enam küünlaümbriseid. Bioneer soovib võitjatele õnne ning korraldajatele ettevõtlikkust ka järgmiseks aastaks.
Artikli fotod on avaldatud ka Bioneeri galeriis ja Bioneeri Facebookis!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta