Taaskasutuskeskuse põhimõttel tegutseb kaunis maalilises Mooste mõisa kompleksis Põlvamaal Taaskasutuskoda. Mittetulundusühing asutati 2012. aasta sügisel. Idee algatas koja perenaine Kristi Zolgo, kes oma kolme väikese lapse kõrval otsis kodukandis tegevust, ideega liitus sõbranna Piret Parmi. Septembri lõpus saigi kahekesi ühing asutatud ja sobivad ruumid Mooste mõisa vanas hobusetallis välja vaadatud.

Kui Zolgo oma plaanist tuttavatele rääkis, oli paljude esimene reaktsioon: „Hulluks oled läinud? Kes sul seal Moostes käima hakkab?“ Kohe algusest peale oli selge, et ainult poe pidamisega ühing end ära ei majanda, seega esimestena Eestis avati taaskasutatud kaupade e-pood internetis.

Taaskasutuseks annetatud esemed

Esimene suurem õnnestumine, millest nüüd on saanud kena traditsioon, on iga-aastased Taaskasutuskoja kirbuturud, mis toimuvad kevadel aprillis (juba seitsmendat korda selle aasta naljakuul) ja suvel augustis. Kirbuturgude kaudu püütakse anda inimestele võimalus ise taaskasutusega tegeleda ja siiani on osalejate arv aasta-aastalt kasvanud. Osalejatele on meeltmööda ka võimalus pärast kirbuturgu müümata jäänud asjad Taaskasutuskojale annetada.

Teine suurem arenguhüpe toimus seoses Taaskasutuskoja vastuvõtupunktide avamisega jäätmejaamades 2014. aasta kevadel. Praeguseks on toimivad vastuvõtupunktid Põlva, Valga, Otepää ja Ahja jäätmejaamades ning läbirääkimised käivad laiendamise nimel. Kahe aasta jooksul on jäätmejaamadest ära toodud, sorteeritud ja uuesti ringlusse lastud 7,5 tonni taaskasutatavaid esemeid. Neile lisaks hinnanguliselt veel ligi kaks tonni raamatuid, mis osaliselt on uue elu saanud paberivabrikutes.

Kolmandaks suureks õnnestumiseks võib pidada töötubade ja jäätmeteemaliste loengute tegemist. Kõige tänuväärsemad meisterdajad ja kuulajad on Zolgo sõnul lasteaialapsed. Taaskasutuskojas on ka väike temaatiline nurk, kus on väljapanek kohalike käsitöömeistrite kätetöö tulemusel uue hingamise saanud esemetest.

Kõige tänuväärsemad kuulajad on lasteaialapsed

Taaskasutuskoda on aastate jooksul toetanud lasterikkaid peresid ning aidanud põlengute ohvreid. Nende moto on: „Koja uksed on alati abivajajale avatud.“ Koja perenaine rõhutab: „Meie poole võib pöörduda nii suuremate kui ka väiksemate muredega, koos leiame lahenduse.“

Taaskasutuskoja pood on nagu rännak ajas tagasi. Kui tihti on koja perenaine kuulnud kedagi õhkamas: „Mul oli see lapsepõlves!“ Kõige populaarsem kaup on nõukaaegne vahvliküpsetaja, ei möödu vist nädalatki, kui keegi jälle huvi üles näitab.

Koja perenaist aga rõõmustab kõige enam see, kui keegi leiab poest näiteks oma serviisi koorekannu, mida ta juba aastaid on taga otsinud. Tänulikkus leidja silmades on Taaskasutuskojale kõige suurem rõõm. Ja teiselt poolt nende inimeste tänu, kes on oma asjad Taaskasutuskojale annetanud, tihti öeldakse: „Need asjad on veel nii korralikud, et lihtsalt ei raatsi ära visata, aga hea on teada, et keegi peab neid vajalikuks.“

Taaskasutuskoja uue aasta eesmärkideks on veelgi enam korraldada üritusi Lõuna-Eestis, et panna inimesed mõtlema rohkem taaskasutusele nende igapäevaelus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta