Tallinna ning selle lähiümbruse suurima vee-ettevõtja AS Tallinna Vesi tarbijate kraanidest võetud proovidest vastasid 2009. aastal 99,3 protsenti kõikidele nõuetele, ületades ülemöödunud aasta tulemust 1,3 protsendi võrra.

AS Tallinna Vesi tootmisdirektori David Hetheringtoni sõnul on tallinlastele pakutava vee kvaliteet peaaegu samal tasemel, kui mujal Lääne-Euroopas. „Kuigi Eestis ei koguta sarnaseid kvaliteediandmeid teiste linnade kohta, oleme veendunud, et Tallinna veekvaliteet on parim kogu Baltimaades,“ märkis Hetherington. „AS Tallinna Vesi tegevust käsitlevad näitajad olid möödunud aasta kokkuvõttes väga head ning ettevõte on järjepidevalt ületanud 2001. aastal endale võetud teenuse kvaliteedikohustusi,“ lisas Hetherington.

Avariiliste katkestuste hulk vähenes mullu nelja protsendi võrra võrreldes ülemöödunud aastaga, samal ajal vähenes katkestuste poolt mõjutatud kinnistute arv koguni 17 protsendi võrra. Avariiliste katkestuste kogukestvus vähenes üle 40 000 tunnilt vähem kui 30 000 tunnini.

Veetorustike lekete tase on vähenenud 16,6 protsendini, ehk iga päev hoitakse kokku üle 40 basseinitäie puhast joogivett rohkem kui 2008. aastal. Ühtekokku rekonstrueeriti mullu 23,9 kilomeetrit veeotorustikku ning 6,4 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku. „Nende näitajate baasil on selge, et AS Tallinna Vesi teenuste kindlus ning ettevõte mõju keskkonnale on märkimisväärselt paranenud viimastel aastatel,“ ütles Hetherington.

2009. aastal rajati 4,6 kilomeetrit veetorustikku planeeritud 3,3 kilomeetri asemel ning 42,8 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku planeeritud 38,5 kilomeetri asemel. Täiendavalt rajati ka 5,9 kilomeetrit algselt 2010. aastaks planeeritud kanalisatsioonitorustikku.

AS Tallinna Vesi suunas 2009. aastal veevärki 23,4 miljonit kuupmeetrit joogivett ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastati 46,2 miljonit kuupmeetrit reovett. „Suurenenud lämmastikukogused puhastatavas reovees vajavad rohkem töötlemist, et tagada Tallinna randade puhtus ning seetõttu investeeribki AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastusjaama täiendava puhastusetapi rajamisse ligi 200 miljonit krooni,“ lisas Hetherington.

AS Tallinna Vesi investeeris möödunud aastal üle 250 miljoni krooni, millest üle 200 miljoni krooni suunati võrkude ehitusse ning arendamisesse. 17,4 miljonit krooni investeeriti Paljassaare reoveepuhastusjaama, 6,4 miljonit krooni vee kvaliteedi parandamisesse ning 19,1 miljonit krooni suunati muudeks investeeringuteks. Ettevõte valmistub investeerima 2010. aastal üle 300 miljoni krooni, millest ligi 200 miljonit krooni suunatakse biofiltri puhastusetapi ehitamisesse Paljassaare reoveepuhastusjaamas ning suur osa veel ka võrkude laiendamise kava lõpuleviimisesse.

Kogu ülevaate leiate: AS TALLINNA VESI TOOTMISTULEMUSED 2009

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta