25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval peab Tallinna Naiste Kriisikodu koostöös Eesti Naabrivalvega konverentsi teemal „Kui naaber vägivallatseb“, pööramaks tähelepanu sellele, et igaüks saab ära hoida tõsisemaid tagajärgi õigel ajal sekkudes.
25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval peab Tallinna Naiste Kriisikodu koostöös Eesti Naabrivalvega konverentsi teemal „Kui naaber vägivallatseb“, pööramaks tähelepanu sellele, et igaüks saab ära hoida tõsisemaid tagajärgi õigel ajal sekkudes.
- Bioneeri uudised
- 22. november 2011
Tallinna Naiste Kriisikodu kutsub üles märkama vägivalda – mitte jääma ükskõikseks nähtu osas, vaid aitama abivajajat. Selleks on kriisikodu avanud ka eraldi veebilehekülje annateada.naisteabi.ee, kus jagatakse asjakohast nõu, kuidas sekkuda ja millal pöörduda politsei või näiteks lastekaitsetöötaja poole.
Eelmise aasta kevadel hukkus Tallinnas Kuldnoka tänaval peretüli tulemusena kaks inimest, neist üks oli laps. Naabrid kuulsid suurt lärmi, ent sekkusid alles siis, kui naise hädakisa segas nende magamaminekut. Kas oleksid need ohvrid olnud, kui naabrid oleksid õigeaegselt sekkunud?
Pahatihti arvatakse, et peretülid on iga pere siseasi, ning seda, kui mees või naine kannatab vägivalla all, tema enda süüks. Selline mõtteviis peegeldab kahjuks teadmatust ja probleemi puudulikku tundmist. Liiatigi unustatakse, et sageli on peres ka lapsi, kes kannatavad täpselt samamoodi ja nende abistamine on vältimatu. Enamik naisi, kes on pöördunud varjupaikade poole, on vajanud abi just koos lastega.
Probleemile lisab tõsidust asjaolu, et tavapäraselt kogutavates andmetes vägivallajuhud isegi mitte ei kajastu, mis paraku ei tähenda, et neid ei oleks. Paarisuhtevägivalla kogemuse tunnistamine on Eesti ühiskonnas endiselt tabu ja peetakse kuuluvat inimeste eraellu, millest ei soovita rääkida ka kõige lähematele sõpradele. Nõnda on sellest ringist väga raske välja tulla, seades ohtu nii enda kui ka teiste pereliikmete elu.
Kuna Eesti seadused ei toeta vastava statistika kogumist, siis viis Statistikaamet 2009. aastal läbi eraldi turvalisuse uuringu, et välja selgitada vägivalla esinemist paarisuhetes. Jättes välja vaimse vägivalla paarisuhtes, koges uuringu järgi viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes tervelt 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5 000 meest. Need numbrid on vägagi mõtlema panevad.
Tallinna Naiste Kriisikodu kutsub üles ütlema EI vägivallale, mitte jääma ükskõikseks märgatava suhtes. Virtuaalsel teel saab oma sõna sekka ütelda ning infot levitada Facebooki lehel www.facebook.com/AvaSilmad. Tallinna Naiste Kriisikodu tänab Philip Morris Eestit ja Hasartmängumaksu Nõukogu, kes toetavad teavituskampaaniat ning konverentsi läbiviimist.
Loe lisaks: http://annateada.naisteabi.ee/
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta