Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks on püstitatud palju eesmärke ning välja käidud erinevaid ideid. Neist üheks on ka Eesti Arhitektuurikeskuse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna poolt välja kuulutatud ideekonkurss, mille eesmärgiks on luua Tallinnale uus euroopalik peatänav.
Antud võistluse laiemaks taustaks tuleb pidada viimase poolsajandi üldist suundumust, kus linnaplaneerimise keskmes on olnud üha hoogu koguv autostumine. Selleks, et järjest suurem hulk autosid liikuma mahuks, on tulnud sõiduteid aina laiemaks ehitada, mille tulemusena on inimesed pagendatud kitsastele, majade servadesse kokku surutud kõnniteedele. Tänavate kujundamine on toimunud keskelt väljapoole, kus esimeses järjekorras reserveeritakse vajalik ruum autoliikluseks ning ülejäänud liiklejatele eraldatakse see, mis autodest järele jääb.
Sellise mudeli tõttu on jalakäijate liikumine sujuva ja mugava autosõidu arvelt muudetud lünklikuks ja ebameeldivaks. Veelgi enam, taoline olukord on saanud niivõrd igapäevaseks, et seda paratamatusena. Nii on linnadesse tekkinud suured, tiheda liiklusega magistraalid, mis kujutavad endast mõttelisi ja füüsilisi barjääre, mille ületamine ja läbimine on inimese jaoks väsitav ja raske. Just sellisena tuleb käsitleda ka tänast olukorda Tallinnas, kus vanalinn ja kesklinn on üksteisest sisuliselt ära lõigatud ning meeldiva linnaruumi asemel on kujunenud lärmakas ja inimvaenulik keskkond.
Visioonikonkursi eesmärgiks ongi seda olukorda kardinaalselt muuta. Projektis välja hõigatud peatänavana käsitletakse Narva mnt algust ja Pärnu mnt kesklinnapoolset osa. Tegu on keskse asupaiga ja olulise tähtsusega linnaruumiga, mistõttu on jõutud seisukohale, et selle kasutamine pelga läbisõidukoridorina ei kasuta ära sealset asukohast tulenevat potentsiaali. Nii otsitaksegi uut, inimesest lähtuvat ja kaasaegset lahendust.
Kogu ideevõistluse lähtekohana on välja hõigatud jagatud linnaruumi idee, mille järgi endiste autokesksete magistraalide asemel tuleb tänavaruum jagada erinevate kasutajagruppide vahel. See tähendab ühtaegu autoliikluse rahustamist, ajaveetmisvõimaluste ja -kohtade rajamist ning jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud liikumisteede laiendamist. Endine keskelt väljapoole suunatud mudel pööratakse ümber, tagades esmajoones ühistranspordi ja kergliikleja ruum ning alles siis mahutades kujundusse autoliiklus.
Ootuspäraselt on taoline julge ja muutusi otsiv lähtekoht põhjustanud hirmu, et autoliikluse kokkutõmbamine toob endaga kaasa liikluskaose. Euroopa ja ülejäänud maailma eeskujud selleks aga alust ei anna. Pigem näitab praktika, et jagatud linnaruumi põhimõttel ümber kujundatud endised autokesksed tänavad võetakse reeglina hästi vastu. Suureneb nii kohalike elanike heaolu, linnaruumi aktiivselt kasutavate inimeste hulk ning sellest lähtuvalt ka kohalike asutuste ja teenuste külastatavus.
Lisaks on oluline välja tuua, et konkursi eesmärgiks ei ole tänav autotranspordile täielikult sulgeda, vaid vähendada selle tihedust ja hulka. Sisuliselt tahetakse saavutada olukord, kus transiitliiklusele muutub peatänava kasutamine ebamugavaks ning seetõttu valivad autojuhid ise teised liikumissuunad. Tänase liiklusvoo ümbersuunamist on analüüsitud Eesti Arhitektuurikeskuse poolt tellitud mudelanalüüsis, mis kinnitab, et ümberkorraldused on teostatavad ja ei too endaga kaasa kardetud liikluskaost. Lõplik liiklusskeem selgub konkursi võidutöös välja pakutud lahendusest lähtuvalt edasistes projektietappides.
Tallinna peatänava ideekonkursi lõpptähtajaks on 29. märts. Pärast võidutöö selgumist on eesmärgiks võetud tänava välja ehitamine, mis peaks lõpule jõudma 2018. aastal. Lisainfo võistluse tausta ja tingimuste kohta on leitav kodulehel www.peatanav.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
