Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on Tallinn saastamata linnaõhu poolest Euroopas 4. kohal, meid edestavad õhupuhtuse poolest Umeå Rootsist, Tampere Soomest ja Funchal Portugalist.

Linnapea Mihhail Kõlvart sõnul tuleb vaatamata sellele, et Tallinna välisõhu hea kvaliteet on Euroopa riikide võrdluses üks puhtamaid, välisõhu seisundi parandamisega järjepidevalt tegeleda. „Ühelt poolt muutuvad üha rangemaks Euroopa Liidu nõuded ja teisalt seatakse üleilmselt heitkoguste vähendamise nimel ambitsioonikaid eesmärke. Ent need sihid on kantud  suuremast eesmärgist ja kõige väärtuslikuma ressursi säilitamisest – keskkonnast ja rahva tervisest, sest saastunud õhk avaldab otsest või kaudset mõju nii meie tervisele kui ka loodusele,“ sõnas Kõlvart.

„Nii nagu ökosüsteem on üks tervik, on ka puhas linnaõhk vaid üks näitaja suurest süsteemist ja tegevustest, mis avaldab mõju meie keskkonnale. Ei ole kahtlust, et meil tuleb lähiaastatel kohaneda üha enam kliimamuutustega ja äärmuslike ilmastikunähtustega ning kavandada oma tegevusi, et paremini kohaneda just kliimamuutustest tingitud muutuste ja riskidega. Ka Tallinna arengustrateegia aastaks 2035 ja kliimakava seavad eesmärgiks vähendada meie linnaelu ja majanduse mõju kliimale, tehes seda kooskõlas läbi erinevate valdkondade.“  

Õhupuhtust tähistavad andmed põhinevad 2019. ja 2020. aastatel tehtud uuringutele, mis mõõtsid linnaõhus sisalduvate tahkete peenosakeste taset. Tallinnal on see näitaja 4,4 µg ühe kuupmeetri õhu kohta, mis paigutab meid Euroopas 4. kohale. Esikümnesse mahuvad veel Narva ja Tartu, kus on mõõdetud saasteosakesi vastavalt 4,8 ja 5,2 µg kuupmeetri kohta. Lähiümbruse pealinnadest paistavad puhta õhuga silma ka Stockholm ja Helsingi, mis paiknevad Euroopa Keskkonnaagentuuri tabelis 9. ja 11. kohal.

Tallinnas on 159,3 km2 pindala kohta 1. juuni seisuga 444 556 elanikku.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta