Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti algatatud projekti „Päikeseelektrit tootvate teekatendite arendamine ja kasutuselevõtt“ käigus rajati möödunud aasta lõpuks Tallinnasse seitse päikeseelektrit tootva teekatendiga tänavate katselõiku.

Projekti käigus paigaldati reguleerimata ülekäiguraja jalakäijate ooteala teekatendi lahendus Raja tänavale Mektory hoone juurde, kergliiklustee adaptiivne valgustus Raja tänavale rajatud uuele kergliiklusteele ning tõukerataste parkla lahendus Tehnopoli juurde. Mäepealse tänavale Tehnopoli juurde ja Ehitajate teele TTÜ peahoone juurde tulid bussipeatuste ooteala valgustused, Raja-Mäepealse tänavate ristmiku jalakäijate ootealadele valguslahendused ning Pirita teele Lauluväljaku piirkonda rattatee ja jalgtee ristmiku valguslahendus. Nutikas teekate on paigaldatud kokku enam kui 250 ruutmeetrisele alale.

„Kõik need alad suudavad lisaks päikeseelektri tootmisele täita ka liikluskorraldust abistavaid funktsioone, suurendades ülekäiguradade ohutust. Näiteks ülekäigurajale paigaldatud e-kividest teekatend dubleerib ülekäiguraja fooritulesid, e-tänavakividel on aga võime sulatada lund ja jääd, mis omakorda aitab kaasa libeduse tõrjele,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf. „E-katendid on tuleviku Targa Linna teede üks oluline komponent ning projekt toetab igati Tallinna eesmärke rohelise ja uuendusliku linnana. Kuna tegemist on Põhjamaade tingimustes unikaalse projektiga, omab vastav tehnoloogia kindlasti tugevat ekspordipotentsiaali. Kuid ka Eesti ettevõtetel on nüüd võimalus pakkuda kergliiklusteede, rattaparklate ja eramute omanikele kaasaegset teetaristu lahendust.“   

Kergliiklustee ja tõukerataste parkla lahendused on eeskätt testlahendused, valmistamaks ette tehnoloogiaid täisautonoomsete rakenduste loomiseks piirkondadesse, kus elektrikaabeldus puudub või selle paigaldamine osutub ülemäära kulukaks. Arvutuslikult suudavad uued lahendused aasta lõikes toota elektrienergiat rohkem kui seda kulub. Täpsem ülevaade koostatakse kaheaastase testperioodi järel. Kuna Eestis on suvel valguse üleküllus ja talvel seda napib, säästlikud akutehnoloogiad on aga alles arengujärgus, salvestatakse toodetud energia esialgu elektrivõrku.

Elektrienergiaks muundatakse päikeseelektri tootmisel 20 protsenti valgusenergiast, ülejäänust saab soojus. See tähendab, et nullilähedastel temperatuuridel on e-kivide pind ümbritsevast õhust soojem, mille tulemusena e-kividel olev lumi ja jää sulavad ja aurustuvad. Elektrienergia kasutamine libeduse tõrjeks pole siiski e-katendi peamine funktsioon, vaid n-ö kaasnev hüve.

Ettevalmistusi teekatendi lahenduse loomiseks alustas Tallinn 2018. aasta oktoobris ja 2019. aasta aprillis sõlmis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet töövõtulepingu Tallinna Tehnikaülikooli, e-Pavement OÜ ja T-Konsult OÜ-ga uudse tehnoloogilise lahenduse prototüübi loomiseks ja paigaldamiseks tänavakeskkonda 2020. aasta lõpuks. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatud välisprojekti kogumaksumuseks oli 775 200 eurot, millest pool oli linna omaosalus koos SA Tallinna Teaduspark Tehnopoli panusega.

Projekti elluviijate tuumiku moodustasid e-teekatendi tootja e-Pavement OÜ, Tallinna Tehnikaülikool ja tee-ehitusliku poole eest hoolitsenud T-Konsult OÜ, kaasatud oli veel kolm idufirmat (e-Pavement, Ubik Solutions ja Bercman Technologies) ning rida teisi organisatsioone. Teekatendi rakendusuuringu läbiviimises osalesid ka tudengid ning e-kivide teemal kaitsti üks magistritöö ning alustati doktoriõpinguid. Projekti tulemusena esitleti nüüdisaegses linnakeskkonnas praktiliselt töötavat lahendust, mis on teadaolevatest kõige tõhusam ja töökindlam viis elektroonikakomponentide ja valgustuse viimisel teepinda. e-Pavement OÜ jätkab koos partneritega tehnoloogia edasist arendamist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta