Tartu abilinnapea Raimond Tamm räägib SmartEnCity projektist, mille eesmärk on muuta Tartu kestlikumaks ning luua praktilisi näiteid, mida saavad kasutada teised Eesti ja Euroopa linnad. Projekt on ambitsioonikas, hõlmates ühistranspordi ja rattaliikluse parandamist, tänavavalgustust, kortermajade renoveerimist ja palju muud.

Raimond meenutab SmartEnCity projekti algust: “Saime kokku Balti Uuringute Instituudi ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri mõttekaaslastega ja esmapilgul tundus see taotlemine ikka väga mahuka ettevõtmisena. Oli kartus, kas Tartu on üldse võimeline seda tegema? Uurisime erinevaid linnasid ja leidsime kaks Tartuga sarnast ja sellest teemast huvitatud linna – Sønderborgi Taanist ja Vitoria-Gasteiz’i Hispaaniast. Panime juhtpartneri nõustamisel koos taotluse kokku ja nüüd oleme kõige väiksemate linnadega konsortsium, kes sai targa linna näidisprojekti elluviimiseks raha. Suuremad on näiteks Viin, London ja München”, muigab ta.

C02 neutraalne linn on võimalik

Programmi suurim eesmärk on võidelda kliimamuutustega. Uurin, et kas Tartu on võtnud suunaks saada CO2-neutraalseks linnaks? Raimond Tamme sõnul on see küll pikas perspektiivis eesmärk, kuid lõpptähtaega ei ole Tartu määranud. Liigutakse sammhaaval, praegused eesmärgid on CO2 heitmeid vähendada 2020 aastaks 20% ja 2030 aastaks 40%.

SmartEnCity programmis tegeletakse kolme suure jätkusuutliku suunaga, esimene neist on madala energiatarbimisega elamupiirkond. Kuid Raimondi sõnul ei saa projekti eesmärk olla vaid paarikümne hoone rekonstrueerimine: “Soovime näidata, et väga suure energiatarbimisega nn hruštšovkasid on võimalik liginullenergia hooneks rekonstrueerida. Selliste näidisprojektide eesmärk on tekitada konkreetsed linnad Euroopas, kes saavad rääkida tõestisündinud lugusid, millest teistel linnadel on võimalik õppida – näiteks kuidas rekonstrueerida, kui palju energiat see aitab säästa ja kui palju energiat saab ise päikesepaneelidega juurde toota”.

Teine suur tegevus on töö liikuvusega, mis hõlmab muu hulgas rattaringluse süsteemi loomist, ühistranspordi uuendamist ja elektriautodele avalike kiirlaadimispunktide rajamist. Vestluse käigus selgub, et Tartusse püstitatud viis kiirlaadimispunkti on esimesed Eestis, mis sobivad ka Euroopas toodetud elektriautodele. Näiteks Elmo laadimispunktid sobivad hetkel vaid Aasia autodele. Ilma taristuta on aga praktiliselt võimatu elektriautosid kasutusele võtta.

Kolmas suur valdkond puudutab avalikke taristuid ning erinevate tegevuste kokku sidumist IT abil, et nende mõju veelgi suurendada. Kuigi iga valdkonna tegevused toovad ka eraldi kasu, saab infotehnoloogia toel tulemusi parandada. Need tegevused seonduvad Tartus kaugjahutus- ja kaugküttesüsteemi ning tänavavalgustusega.

Linn elaniku jaoks

Hiljuti tartlaste arvamusi kaardistades tuli selgelt esile, et kõige rohkem väärtustavad elanikud Tartut kui rohelist ja kompaktset linna. Samas on linnaelanike teadlikkus kestlikest lahendustest väga erinev ja teadlikkuse tõstmist võib lugeda täiesti eraldi tegevussuunaks. “Kui räägime näiteks kesklinna piirkonnas 20 kortermajast, kus elab paar tuhat elanikku, siis sotsiaalne läbilõige on mitmekülgne ja inimesed mõistavad asju erinevalt. On paratamatu, et uuendused tekitavad küsimusi ja sageli ka eksiarvamusi. Kui soovime, et inimesed saaksid meie eesmärgist samamoodi aru, siis on kaasamine ülioluline”, leiab Raimond.

Raimond usub, et peame järjest enam teadvustama, milline on meie igapäevase tegevuse mõju looduskeskkonnale ja kliimale. “Selle kaudu saame aru, kuidas enda tulevikku kujundame. Soovime, et Tartu oleks linn, kus tahetakse elada ja töötada. Jah, linnavalitsuse jaoks on oluline ka majanduslik jätkusuutlikkus, kuid kõige olulisem on tegeleda keskkonnaga, kus inimesed elavad – puhas linnaõhk, võimalikult väike autoliiklus ja puhas linnasüda, kus oleks võimalik ohutult liigelda, madal müratase, haljasalade kvaliteet jne. Järgmise sammuna võiks vaadata ka mõjusid, mida me siin elades otseselt ei tunneta, näiteks me ei näe siit Ida-Virumaal tossavaid korstnaid ega mõtle, kui palju me tarbime ja toodame põlevkivielektrit. Aga tarbimiseelistuste kaudu anname selge signaali, kuhu suunas peaks energiatootmine liikuma – näiteks, kas elektrit toodetakse põlevkivist või taastuvast allikast”.

Raimond soovib, et linnade juhtimisel ja erinevate tegevuste kavandamisel juhindutakse üha enam Abraham Lincolni tsitaadist: “Parim viis tuleviku ennustamiseks on seda ise luua.”

Koduleht: Tark Tartu


Lugu on ilmunud Terveilm.ee portaalis.

Jaga: