Täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust „Eesti elanike ostueelistused 2013“ ilmnes, et tarbijate toidualane infovajadus on endiselt suur vaatamata sellele, et pakendid on muutunud varasemaga tunduvalt infoküllasemaks.
- Toit ja aiandus
- 25. märts 2014
Toote esmakordsel ostmisel vaatab pakendil olevat infot suurem osa tarbijatest. Vastanutest 11% leidis, et pakenditel võiks olla rohkem informatsiooni toote koostise kohta. „Meediat jälgides ning perearste kuulates tuleb aga välja, et paljudel tarbijatel tegelikult puudub oskus pakendit lugeda ning enda tervise jaoks adekvaatseid järeldusi teha,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp uuringutulemusi kommenteerides.
„Ühelt poolt pakenditel olev infoküllus, sh toitumisalane teave, erinevad üldtunnustamata märgised, ning teisalt meedias levivad müüdid ja väärarusaamad tekitavad olukorra, kus tarbija ei suuda tegelikult terviseteadlikke valikuid teha. Arvatakse, et laktoosivaba on tervisele igal juhul hea ning kõik E-ained tervisele kahjulikud. Puudub oskus normaalselt toituda ja oskus pakendil olevast infost õigeid järeldusi teha. Selles osas on riigil ning selle valdkonnaga seotud organisatsioonidel veel suur töö ära teha.“
Potisepp lisas, et samas rakenduvad tootjatele järjest suuremad nõuded pakendil info väljatoomise kohta. Näiteks GDA toitumisalane teave, erinevad märgised jne. Peatselt rakendub ka nõue pakendil oleva kirjafondi suuruse kohta. „Samas ei ole tootjal kuidagi võimalik väiksele kohukesepakile kogu infot ära mahutada. Pakendid peavad tarbija huvides olema lihtsad ja kergesti ning kiiresti loetavad.“
Asjaolu, et 10% vastanutest peab oluliseks tootja pakendil väljatoomist puudutab eelkõige jaekettide omamärgitooteid ehk nn private lable tooteid, kus on enamasti märgitud toote turustaja, lisas Potisepp.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
