Pühapäeval, 15. märtsil on ülemaailmne tarbijaõiguste päev. Vahetult enne tarbijaõiguste päeva valmis uuring, millest selgus, et võrreldes 2012. aastaga on Eesti tarbija teadlikum oma tarbijakaitsealastest õigustest ning see tendents paremuse poole on olnud püsiv.

Tarbijakaitseamet tellis uuringufirmalt Faktum & Ariko uuringu tarbijakaitse olukorrast Eestis 2014. aastal. Tulemustest selgus, et tarbijad hindavad oma teadlikkust enda õiguste kohta kõrgeks.

24 protsenti vastanutest on kindlad, et nad teavad oma õigusi tarbijana ning 66 protsenti arvab, et teab neid osaliselt. Oma teadmistes kahtlevad rohkem vene keelt kõnelevad, madalama haridusega ja vanemad inimesed.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on tal ääretult hea meel tõdeda, et tarbimiskeskkonnas on saabunud kevad ja jää on hakanud liikuma. „Inimeste oskus oma õiguste eest seista annab lootust, et tarbijad suudavad edukalt toime tulla ees seisvate  uute väljakutsetega. Viimased on tingitud eelkõige üha enam avarduvast maailmast, kus piiriülene otsekauplemine, tehnoloogia areng ning andmete ja teenuste omavaheline sidumine jne on muutunud igapäevaseks,” ütles ta.

Sooniste sõnul on siiski oluline märkida, et seaduserikkumisi ei saa tolereerida ja kindlasti ei tohi sellega kokkupuutudes käega lüüa. „Seejuures tuleb tähelepanu pöörata just nendele, kes arenevas tarbimiskeskkonnas just kõige paremini hakkama ei saa. Täna, tarbijaõiguste päeval on õige aeg ja võimalus taaskord sellele tähelepanu juhtida,” ütles ta. 

Kõige rohkem on uuringule vastanutel olnud  probleeme toidukaupade, rõivaste ja jalatsitega ning telefoni- ja andmesideteenustega. Vaatamata sellele, et need tooted ja teenused on ühed enim ostetavad,  on nendega seotud probleemide hulk siiski märkimisväärne.

Uuringu järgi on inimesed hakanud probleemide ilmnemisel rohkem pöörduma kaupleja poole. Kui 2012. aastal pöördus kaupleja poole suuliselt 40 protsenti vastanutest, siis 2014. aastal tegi seda 45 protsenti. Kirjalikult pöördus 2012. aastal probleemide korral kaupleja poole üheksa protsenti ja 2014. aastal 14 protsenti vastanutest. Sellest võib järeldada, et Eesti tarbijad seisavad julgemalt oma õiguste eest.

Kaupleja poole otse pöördumisel jäi lahendusega täiesti rahule 22 ja osaliselt 41 protsenti vastanutest. Ameti poole pöördujatest oleks enda sõnul umbes pooled leidnud probleemile lahenduse kiiremini, kui nad oleksid paremini teadnud oma õigusi ja kohustusi või kui nad oleksid teadnud, kuidas tarbijakaitsealaste probleemide korral käituda.

Uuringus osalejate hinnangul saavad nad tarbijakaitsealast infot eelkõige televisiooni ja interneti kaudu. Kõige rohkem tunnevad inimesed puudust aga infost, mis käsitleb isiklike rahaasjade korraldamist.

Faktum & Ariko küsitles uuringu jaoks 2014. aasta detsembris üle Eesti kokku 1000 inimest vanuses 18‒74 aastat. Uuringu eesmärk oli selgitada elanikkonna hoiakuid ja käitumist tarbijakaitsealastes küsimustes.


Tarbijaõiguste päev

15. märtsil on ülemaailmne tarbijaõiguste päev. Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikide presidendi J. F. Kennedy 15. märtsil 1962. aastal peetud kõnest.

Oma ettekandes  ütles Kennedy, et me kõik oleme tarbijad ning meie huvid peavad olema kaitstud erinevate pettuste, sealhulgas eksitava reklaami ja puuduliku märgistuse eest. Meile müüdavad tooted ei tohi olla ohtlikud ja meil peab olema valikuvõimalus. Kaasaegne elukeskkond on väga keeruline ning seaduste raamistik ei ole nende õiguste kaitseks piisav. Loomadel on õigused aastast 1913, aeg on sätestada õigused ka meestele, naistele ja lastele.

Eeltooduga pandi alus tarbijaõiguste seaduslikkusele ning alates 1962. aastast tähistatakse just 15. märtsi rahvusvahelise tarbijaõiguste päevana, mille eesmärk on pöörata tavapärasest enam tähelepanu tarbijate õigustele.

Eesti tarbijakaitse põhialused on sätestatud tarbijakaitseseaduses.


Lisamaterjalid:

uuring "Tarbijakaitse olukord Eestis 2014" ;

uuring "Tarbijakaitse olukord Eestis 2012" ;