Inimesed on ennast sugulisel teel levivate haiguste ja soovimatute laste eest kaitsnud aastatuhandeid. On muutunud nii kaitsevahendite välimus, tõhusus kui ka hind. Seekord räägib Bioneer preservatiivide ajaloost.

3000 aastat tagasi valminud kujutistel on näha muinasegiptlasi, kes kannavad riidest tuppe. Pole veel selgeks tehtud, mis põhjusel täpselt nad seda kandsid.

Ammustest aegadest on teada ka õlitatud siidipaberi ja nahast kotikeste kasutamine Hiinas.

Aastatel 100-200 maaliti Prantsusmaa Combarelle koopa seinale koopajoonis, mida peetakse esimeseks tõendiks kondoomide kasutamisest Euroopas. Seda pilti peetakse ka tõendusmaterjaliks selle kohta, et kondoomid olid kasutusel Rooma impeeriumis.

16. sajandil möllas Euroopas süüfilise epideemia. Seoses sellega sattusid kondoomid taas tähelepanu alla. Itaalia arst Gabrielle Fallopius kirjeldas riidest kaitset meestele, mis aitas ennast süüfilise eest kaitsta. Kondoomi esialgne eesmärk Euroopas oligi säästa inimesi haigustest. Võimalus vältida soovimatuid lapsi lisandus alles hiljem.

16. sajandi lõpul avastati ka võimalus, et kui leotada riidest kaitset teatud kemikaalide sees ning lasta sellel enne kasutamist kuivada, siis saab vältida rasestumist.

Sõna „kondoom“ päritolu üle vaieldakse siiani. Väidetavalt 1640. aastatel võeti Prantsusmaal külas nimega Condom kasutusele esimesed naturaalsest lambasoolest tehtud preservatiivid. Legend räägib ka, et Inglismaa kuningas Charles II ajal oli õukonnas arst, kelle nimi oli Conton või Condom. Tubli tohter oli kuningale õpetanud, kuidas õlitatud lambasoole abil soovimatuid järglasi vältida. Samuti arvatakse, et sõna „kondoom“ tuleneb hoopis ladina keelsest sõnast „condus“, mis tähendab anumat.

16. sajandi teisel poolel olid kondoomid juba nii laialt levinud, et näiteks Londonis võis neid poodidest osta.

Ka maailma tuntuim armastaja Casanova oli kondoomikasutaja. Temagi lootis ennast nn säästa haigustest ja sohilastest.

Jaapanis olid kondoomid samuti kasutusel. Jaapanlased tundsid kahte erinevat tüüpi preservatiivitüüpi. „Kawagata“ ja „Kyotai“ olid tehtud õhukesest nahast, aga „Kabutogata“  oli tehtud kilpkonnakilbist või sarvest.

Euroopas ja USA-s käis preservatiivide areng kaasas nii majanduse, ühiskonna kui ka kultuuriliste arengutega. Kondoomide areng sai hoogu, kui 1840. aastatel leiutati vulkaniseeritud kumm. 1844. aastal alustasid Goodyear ja Hancock kondoomide masstootmist. Vulkaniseeritud kumm andis võimaluse toota kondoome kiiresti ja odavalt.

Esimene kondoomireklaam avaldati ajalehes New York Times aastal 1861. Seal kutsuti kondoomi „Dr. Power'i Prantsuse kaitsevahendiks“ ("Dr. Power's French Preventatives").

Esimesi (ka kummist) kondoome kasutati korduvalt. Mehed pesid need puhtaks ja tarvitasid vajadusel taas. Inglismaal olid kondoomid korduvkasutuses kuni 1950. aastateni. 

1873. aastal võeti vastu Comstock´i seadus (sai  nime Anthony Comstock´i järgi), mis keelustas kõik sünnikontrolli vahendid ja ka rasestumisvastaste vahendite reklaami. Seadus andis postitöötajatele õiguse konfiskeerida posti teel müüdavad kondoomid.

1880. aastatel toodeti esimesed lateksist kondoomid, kuigi laialdasemalt hakati neid kasutama alles 1930. aastatel.

20. sajandi alguses võitlesid Ameerika sotsiaalhügieenikud kondoomide kasutamise vastu, mille tulemuseks oli, et Esimese Maailmasõja ajal oli USA sõdurite hulgas suguhaigustesse haigestumise protsent kõige kõrgem - üle 70! Teise Maailmasõja ajaks oli suhtumine muutunud realistlikumaks ning valitsus hakkas agressiivselt kondoomide kasutamist propageerima. Kuni aastani 1920 valmistatud kondoomid olid väga ebakindla kvaliteediga. Lisaks sellele aegusid nad väga ruttu. Hilisemad latekskondoomid olid õhemad ja säilisid kauem.

„Moodsad“ preservatiivid olid väga edukad. Näiteks 1930. aastal tootsid 15 suuremat USA kondoomifirmat iga päev kokku 1,5 miljonit preservatiivi. Odavate lateksist kondoomide kasutuselevõtt tõi kaasa ka nn ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitsevahendite tekke.

1957. aastal hakati Durex firma poolt Suurbritannias tootma esimesi libestusega kondoome.

1960. aastatel hakkas preservatiivide kasutamise sagedus taas langema. Moodi tulid antibeebipillid, spiraalid ja steriliseerimine. 1960ndate seksrevolutsioon tõi kaasa vaba armastuse, ka kondoomivaba armastuse.

Uuesti kasvas preservatiivide kasutamine seoses HIV ja AIDS-i levikuga. Tollal teatas USA tervishoiuministeeriumi peaarst, et seksist hoidumise kõrval on kõige efektiivsem vahend HIV-viiruse vastu lateksist kondoomide kasutamine iga suguühte puhul. Samasse aega jääb ka kondoomide lisandumine supermarketite, toidupoodide, pubide, ajaleheputkade ja muude igapäevaste ostukohtade kaubavalikusse.

Naistele mõeldud kondoomid tulid Euroopas müügile 1992.aastal ja USA-s 1993.aastal. 1990. aastatel tulid müüki ka polüuretaanist, värvilised ja lõhnastatud kondoomid. 2006. aastal müüdi maailmas 9 miljardit kondoomi.

Allikad: avert.org, aids.about.com, craigsweb.com, lifestylesplay.com, wikimedia, web.mac.com