Möödunud nädal oli üleeuroopaline jäätmetekke vältimise nädal. Bioneeri lugejatele ei ole Keskkonnaministeeriumi jäätmenädala kodulehel toodud soovitused ilmselt midagi uut, sest enamik meist käitubki nii. Üks soovitus on “komposti biojäätmeid”.

Üks soovitus on “komposti biojäätmeid”. See on kena soovitus, aga kui ikkagi ei ole kuskil kompostida - elad Tartus suures kortermajas? Ning olgem ausad, kui ka grupp rohelise mõtlemisega inimesi endale paneelmajade vahele ühe kompostikasti teeks, oleks selle mõju tervikule siiski marginaalne.

Võimalik on ju korterisse ka kompostiussikast võtta, aga paljudele on mõte ussikestest oma elamises väga vastukarva. Tallinlastel on elu lihtsam, seal saad sirge seljaga oma köögijäätmed selleks ette nähtud konteinerisse viia ja märkida soovituse „komposti biojäätmeid“ taha linnukese. Olen korduvalt ka varem mõelnud, et miks ikkagi Tartus ei koguta eraldi köögijäätmeid ja kas nii jääbki?

Jäätmenädala puhul otsustasin oma küsimusele lõpuks vastuse saada. Tartu linna kodulehelt „Ametnik vastab“ rubriigist leidsin aastatetaguse info, et biojäätmete kogumise süsteem läheb käiku kõige varem 2013. aasta sügisel kahest Tartu jäätmeveopiirkonnast neljas. Nüüd hakkab 2015. a juba lõppema, huvitav, milles on asi?

„Tartu linna jäätmekavast 2015-2020“ saab lugeda, et Tartu lähistele Aardlapalusse on ehitatud kompostimisjaam. Seega koht, kuhu jäätmeid viia, on olemas. Rohkem ma Google’i abi oma küsimusele vastuse otsimisel kasutada ei soovinud ja valisin lihtsaima lahenduse - helistasin Tartu Linnavalitsuse keskkonnateenistusse. Kuna kohe kõige õigema inimesega kontakti ei õnnestunud saada, siis kirjutasin. Vastused sain Tartu Linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhatajalt Ülle Mauerilt:

„Tartus hakatakse biojäätmeid koguma siis, kui sõlmitakse uued korraldatud jäätmeveo lepingud uute vedajatega. Tänaseks on Tartus kõikides piirkondades hanked läbi viidud, kahes piirkonnas on vaidlused peetud ning vedu ja biojäätmete kogumine käivitub 2016. a esimeses pooles. Ülejäänud kahes piirkonnas selgub lähinädalatel, kas tuleb veel vaidlusi. Eeldame siiski, et rohkem vaidlusi ei tule ja ka neis piirkondades käivitub biojäätmete kogumine 2016. a esimeses pooles“.

Küsimusele, kellele täpsemalt biojäätmete kogumise kohustus laieneb, sain vastuse, et kohustuslik on see vähemalt 10 korteriga majadele ja biojäätmeid peavad eraldi koguma ka toitlustusasutused. Väiksematel kortermajadel ja eramajadel ei ole seda kohustust. Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biojäätmete konteinereid tühjendada vähemalt üks kord nädalas ja väikeste majade puhul võib tekkida probleem, et kinnistul ei teki nii palju biojäätmeid, et konteiner täituks nädalaga. Aga soovi korral saavad biojäätmete äraveo teenust hakata tellima ka väiksemad majad.

Peamine põhjus, miks Tartu läheb biojäätmete eraldi kogumisele üle alles nüüd, oligi keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul see, et Tartus ei olnud pikka aega biolagunevate  toidujäätmete käitlemiseks võimalusi, st puudus nõuetele vastav käitluskoht: see valmis alles 2014. a lõpus. Jäätmehangete osas on olnud ka palju kohtuvaidlusi, mis on protsessi kinni hoidnud.

Seega, 2016. a jäätmetekke nädala vältimise ajal on kõigil tartlastel juba palju suuremad võimalused keskkonnateadliku kodanikuna käitumiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta