Tartu laupäevade hommikud on saanud uue sisu. Läbi muidu nii uniste tänavate kulgevad kella kaheksa paiku rullikutel kotte lohistavate inimeste viirud. Need ei ole bussile tõttavad turistid, vaid oma kaupa kohale vedavad kirbuturulised.

Kui turuline saab enda kaubad üles seatud, muutub ta lahkeks ja sõbralikuks.

Paljud turul toimuvad vahetused toimuvad just müüjate endi vahel - mulle meeldub sinu tass, vahetan selle purgi mee vastu.

Mulle ei meeldi mõnede poolt turule nimetuseks pakutud vanast ajast pärinev mõiste "täiturg". Täi on sõjaaja loom, kes käib koos vaesuse ja näljaga, millega meil siin maal loodetavasti niipea silmitsi seista ei tule.

Ma pooldan, et öeldakse "kirbuturg", mis siis, et see sõna tundub  soome keelest laenamisena. Kirp on lõbus loom, kes hüppab ja kargab ning lööb koos karuga trummi. Sama lõbus ja värvikas on ka turul müüjate seltskond ja pakutav kraam. 

Kirbuturg on laiali pargi teede ääres. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Siin on vanaduspensionäre ja noori invaliide, kunstnikke, laborant, ajakirjanik, rahvamuusik, vandeadvokaat, turvamees, teatri lavameister ja palju teisi, kelle õiget ametit ettegi kujutada ei oska. Kõik, kellel on tahtmist oma vaba aega keskmiselt kirbuturupäeval teenitava 20-50€, värske õhu ja väikest kavalust sisaldava inimsuhtluse vastu vahetada.

Tõsi, mõned väikepoodnikud üritavad kirbuturgu oma äri laiendina ära kasutada. See paistab kohe silma. Kuid egas kallid kaubad kirbuturul müügiks lähe. Kes ruumiga liialt laiutab, saab Maire Aunaste käest raadio teel sarjata. Enamus pea kahesajast müüjast tegelevad kodus ülejäänud asjade müügi või siis oma kätega valmistatu müügiga.

Turul tegutsevad ka mõned heategevuslikud seltskonnad. Sakslanna Ute Wohlrab korjab koos sõpradega raha vana-tori hobuse  säilitamise jaoks. Mõnikord on kohal MTÜ Kassiabi, kassid sirakil puurides pahaaimamatut näpuga torkijat varitsemas.

Kirbuturul müüakse nii enda tehtud kui ka kasutatud asju. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Tihtipeale uuritakse, mida turule tuua sobib. Vanad raamatud, üleliigsed tööriistad, laste asjad, käsitöötarbed, tarbeesemed möödunud aastakümnetest, nipsasjakesed, mis reisidelt tasku kogunenud - kõik see ja enamgi veel varitseb laialilaotatud kiledel või kangastel pahaaimamatut ostjat.

Pakutakse ka kõhutäidet - omavalmistatud vahvleid, saiakesi, pirukaid, limonaadi ja kodukalja. 

Kirbuturult võib saada ka värsket limonaadi. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Ehkki üldiselt toimub kirbuturul suur asjade taasringlusesse paiskamine, võib leida ka tuliuusi esemeid, mis originaalpakendist välja võtmatagi.

Kirbuturulise elustiil on lihtne. Nädala sees tegeleb ta turul müüdavate esemete valmistamise või kodu kraamimisega. Laupäev on suur vabanemise päev.

Müügiks pakutavad asjad  on enamasti mõõdult väikesed. Sellised, mida annab kas tasku või kotti panna, sest kirbuturule tulnud inimesed ei tea pahatihti isegi, mida nad  otsivad.

Ostud tehakse emotsionaalselt või siis ebamäärase vajaduse alusel. Näiteks, kui on vaja isale kingiks ajaloolist raamatut, siis õige müüja selle kingituse isale ka leiab. Või selgub suhtlemise jooksul, et raamatust paremini passib hoopiski tellitav murtivõti.

Turul pakutakse väga palju kasutatud riideid, kuid need ei lähe eriti kaubaks. Riideid ei saa ju turul selga proovida. Märksa edukam on müüa natukene esemeid igast kaubaliigist. Võrdse kiirusega on võimalik vabaneda nii vanarauast kui ka vanadest raamatutest.

Kirbuturul ei ole kindlaid hindu. Ostjatele tuleb jätta võimalus tingida. Seepärast on siin müües kasulik natukene kõrgemat hinda küsida, kuna tark ostja tingib selle niikuinii alla. Tingimine käib ju kauplemise juurde!

Haruharva võib juhtuda, et ostja esemele hoopis hinda juurde lisab. Kord soovis üks mees nii väga saada Leon Degrelle "Kadunud pataljoni" raamatut, et maksis omal tahtel algselt küsitud hinna, milleks oli 5 eurot asemel 20 eurot.

Asjade hinnad on väikesed, enamasti 2-3 euro piirimail. Sageli tehakse teha vahetust - terve elektripirn katkise akulaadija vastu või kõhutäis head sööki meisterdamiseks sobiliku vasktraadi vastu.

Kirbuturg Tartus. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Kirbuturgu peavad tänuväärseks kõikvõimalikud kollektsionäärid ja antiikesemete kokkuostjad, sest mitte kõik turule tulijad pole kursis, kui palju võiks maksta näiteks 1910. aastast pärinev hõbedast taskukell või mõni muu sahtli põhjast leitud aare.

Vahetevahel kohtab ka kummalisi esemeid. Keegi vanaproua pakub postkaartide pähe vabariigiaegseid matusepilte, tudengieast väljakasvanud noormees müütab inimeste hambaid ja üksik vanem mees pakub enda seljast müügiks pintsakut.

Tegelikult ei ole müüdavatel asjadel piiranguid. Müüa võib kõike, millele ostjad leiab. Kui kohe müüa ei õnnestunud, siis teisel või kolmandal korral võib see juhtuda. Või tuleb hinda alla lasta. Või juurde huvitav legend lisada, mis müüb veel paremini kui ese ise.

Erariides politseinikud vaatavad salamisi iga kord turu üle, et midagi varastatut või keelatut poleks. Kuuldavasti midagi senini leitud pole. Turumüüjate vahel leviksid sellised jutud kiiresti.

Tartu Emajõe kirbuturu avaüritus leidis aset 28. mail. Turu avamisel lausus idee autor Maire Aunaste, et ta loodab, et Eesti inimesed hakkavad sellisel turul kaubeldes omavahel rohkem suhtlema. Võib öelda, et tal oli õigus. On välja kujunenud täiesti kindel seltskond, kellega saab kokku nii turul kaubeldes, kuid ka kellega linna peal kohtudes turujutte edasi räägitakse. Samas kohtad müües või ostes vanu tuttavaid ja uuendad suhteid.

Turg on koht enese näitamiseks ja positiivselt välja elamiseks. Pärast edukalt veedetud turupäeva ei viitsi ennast tühjaks rääkinud müüja inimestega suhelda pikemate kui ühetäheliste lausetega. See on tänuväärt võimalus neile, kes elavad üksi ja kel pole lähedasi inimesi suhtlemiseks.

Tartu Emajõe kirbuturu müüjatest on kujunemas omaette kogukond, kelle seas levib arvamus, et kirbuturuga tuleks jätkata kindlasti ka peale kolmandat septembrit, kuni ilmad vähegi sobivad on. Ja talveperioodiks tuleb kirbuturule leida tegutsemiseks mingi siseruumides asuv paik.

Igal laupäeval oodatakse teid Atlantise kõrvale Emajõe  kaldale ostma, müüma, vahetama. Turg on avatud 3. septembrini igal laupäeval 9-17. Kohatasu kulude pärast pole turulisel tarvis samuti muretseda, sest turul kauplemine on tasuta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta