Juulis ja augustis said tartlased kaasa lüüa rattaringluse asukohtade kaardistamisel ning vastata küsitlusele rattaringluse paremaks planeerimiseks. Veebikaardile märgiti 2386 asukohapunkti võimalike rattaparklate asukohasoovidega ning küsitlusele vastas 247 inimest.

Tartu linnapea Urmas Klaas on tartlaste aktiivsusega väga rahul. "Tänan kõiki kaasamõtlejaid! Saime palju väärtuslikku infot, mis aitab meil rattaringluse teemadega jõudsalt edasi liikuda," lisas linnapea.

Veebikaardile märgitud 2386-st rattaparklate soovitud asukohast märgiti kõige enam kesklinna, Annelinna ning Tähtvere linnaossa. Teistest enam asukohti märgiti Raekoja platsi ümbruses, kaubamaja lähedal ning raudteejaamas ja bussijaamas. Mitmed populaarsemad asukohad on seotud õppeasutustega – kaardile märgiti nii Tartu Ülikooli  õppehoonete asukohti erinevates linnaosades kui ka Maaülikooli ja Tartu Kutsehariduskeskus õppehooneid. Oluliste kohtadena kaardistati veel suuremad kaubanduskeskused (Lõunakeskus, Eeden), Tartu Ülikooli Kliinikum ning ERM.

Küsitlusele vastas 247 inimest. Vanuseliselt olid aktiivsemad vastajad nooremad inimesed: 38% vastanutest oli vanuses 20-30 eluaastat ja 33% oli 30-40aastaseid.

Jalgrattaga sõidab aktiivselt üle 80% küsitlusele vastanutest: neist 40% sõidab jalgrattaga aeg-ajalt, 34% on igapäevased jalgratturid ning 13% kasutab ratast sportimiseks.

Küsitluses uuriti ka, kas ollakse valmis hästi toimiva rattaringluse korral loobuma autoga sõitmisest, bussisõidust, jalgsi käimisest või isiklikust jalgrattast. 209 inimest kõigist vastajatest kasutab muuhulgas liiklemiseks ka isiklikku sõiduautot ning neist oli valmis hea rattaringluse korral autosõidust kindlasti loobuma 28%. Bussiga sõidab 147 inimest, kellest 24% oleks valmis hakkama bussi asemel rattaga sõitma. Isiklikust rattast loobuks 11% rattaomanikest. Üpris vähe, kõigest 2% on aga nõus loobuma jala käimisest.

Vastajad leidsid, et rattaringluse rattaparklad võiksid paikneda keskmiselt 536 meetri kaugusel nende elu- või töökohast. Suurem osa vastanutest on hea süsteemi korral valmis rattaringlust kasutama aastaringselt: kindlasti teeks seda 25% ja veidi kõhklevama vastuse "pigem jah" andis ligi 50% vastanutest.

Küsitluses uuriti veel tartlaste arvamust rattaringluse kasutamise hinna kohta. 76% vastajatest arvas, et tasuta peaksid olema esimesed 30 minutit. 43% vastanutest oli valmis ühes kuus kulutama 5 eurot, 30% nõustus 10-eurose väljaminekuga ning 11% vastajaid arvas, et teenus võiks olla üldse tasuta.

Makseviisidest osutus kõige menukamaks Tartu bussikaart (39%), millele järgnesid mobiiltelefon (32%) ja pangakaart (23%).

Rattaringluse projektijuhi Heret Knjazeva sõnul oli küsitluse juures positiivseks asjaoluks see, et inimeste arvamused ning linnavalitsuse-poolse potentsiaalse rattakasutuse nõudluse uuringu tulemused ühtisid väga suures osas. "See omakorda kinnitab fakti, et elanikud olid oma ettepanekutes väga mõistlikud ja ei soovinud rattaparklaid n-ö oma koduväravasse. Kolmandik küsitlusele vastanutest esitas ka täiendavaid ettepanekuid ja kommentaare rattaringluse edukaks planeerimiseks, mis olid väga asjakohased ja saavad olema abiks edasises töös," lisas Knjazeva.

Tartu linnal on kavas järgmise kahe aasta jooksul rajada Tartusse rattaringluse süsteem, mis koosneb 600–800 rendirattast ning 60–80 rendipunktist üle linna. Eesmärk on kujundada rattaringlusest ühistranspordisüsteemi osa ja integreerida need teineteist täiendavaks tervikuks. Rattaringluse asukohtade planeerimiseks kasutatakse elanike arvamusi ja liinivõrgu analüüsimiseks kasutatavaid mobiilpositsioneerimise andmeid. Praegu on käsil rattaringluse tehnilise hanke ettevalmistamine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta