Sündmusele kogunenud sadakond inimest tõusis püsti, et Setomaa lauluema ja sootska Õie Sarve eestlaulmisel Hiie sõpra tänada. Pidulikul väljakuulutamisel vöötati Hiie sõber rahvariidevööga ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik andis talle üle sepistatud kirve. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pühapaikade kaitsmiseks.

Hiiesõpru tervitama tulnud Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Tõnis Lukas ütles, et pühapaikade toetusrühm pole moodustatud mitte formaalsel alusel, vaid veendumuspõhiselt nagu muudki toetusrühmad (nt Tšetšeeni või Tiibeti toetusrühm). Lukas kõneles põhjalikumalt Maardu Hiiemetsaga seotud probleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Ta ütles: „Saed on Maardu Hiiemetsas praegu küll vaikinud, kuid see raierahu on habras. Peame hoolitsema, et hiiesõprade ring hiiemetsa ümber püsiks.” Veel tänas ta Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Maavalla koja inimesi, kes on käinud Riigikogu liikmeid pühapaikade alal harimas.

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis sündmusele tervituse, milles rõhutas: „Eesti varasem ajalugu on olnud katkestuste lugu. Seetõttu on esivanemate pärandi meieni jõudmine olnud vaevaline ja katkendlik. Samas - see, mis raskustest hoolimata sajandite tagant meieni jõudnud, on seda väärtuslikum.” Pentus lisas: „Keskkonnaministeerium on viimastel aastatel looduslike pühapaikadega tõsisemalt tegelenud ja usun, et seda toetust on ka tunda. Anname oma parima, et koos teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega pühapaiku ja ka maaelma laiemalt väärtustada ja hoida.” Kogu tervituse tekstiga saab tutvuda allpool lisatud lingil.

Hiie sõbra aunime eesmärk on tunnustada looduslike pühapaikade hoidjaid ning väärtustada pühapaikade hoidmist. Hiiesõprade tegevus näitab, et pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa nendega seotud loodusliku, vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hiie sõbra aunimi anti tänavu välja neljandat korda. Eelmisel aastal pärjati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel.

Tunnustamissündmusel tänati lisaks mitmeid asutusi, väljaandeid ning inimesi, kes on looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele oluliselt kaasa aidanud. Eesti Rahvaluule Arhiiv on alates 1927. aastast korraldanud rahvapärimuse talletamist, kogumist, uurimist ja tutvustamist ning on sellega andnud hindamatu panuse Maavalla pühapaikade edasikestmisse. Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aleksander Heintalu ja Elo Liivi Fond on toetanud mitmeid hiiesõbralikke ettevõtmisi. Ajaleht Koit on Põlva maakonnas tutvustanud ja väärtustanud aastate jooksul looduslikke pühapaiku ning aidanud kaasa nende hoidmisele. Väike-Maarja Põllumeeste Selts on osalenud Ebavere Hiiemäe kaitsmises ning kaardistanud kodukandi looduslikke pühapaikasid. Tallinna Ülikooli teadur Marju Kõivupuu on ristipuid uurides ja tutvustades andnud väga suure panuse nende säilimisse. Virumaa Teataja on kümne aasta jooksul andnud suure ja tänuväärse panuse looduslike pühapaikade tutvustamisse ja väärtustamisse. Saha küla elanik Leo Lätti osales koos teiste elanikega Jõelähtme kihelkonna Maardu Hiiemetsa kaitsmises ning päästis haruldase sanglepikust pühapaiga suuremast hävingust. Jõgevamaa Metsaselts ja Kaupo Ilmet on Palamuse kihelkonna Kassinurme mäel korrastanud lohukivide ümbrust ning muutnud selle uueks looduslikuks pühapaigaks. Paiga pühaks pidamisest puuduvad küll ajaloolised andmed, kuid oma tööga on nad aidanud tublisti kaasa looduslike pühapaikade tuntusele.

Hiie väe sündmusel kuulutati välja kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjad. Peaauhinna pälvis Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi dotsendi Ain Raali ülesvõte „Palivere hiiepuuvalvurid”. Noorte peaauhind määrati Tartu Kesklinna Kooli 7. b klassi õpilase Kiur Kaasiku ülesvõttele Saula Siniallikast.

Peaauhinna võitja sai autasuks 300 eurot, laste esikoha võitja fotoaparaadi Canon. Kokku anti välja 15 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Muinsuskaitseameti eriauhinnad. Pea- ja eriauhindadeks jagati Uma Lehe aastatellimus ja särk, Loodusesõbra 3 aastatellimust, Eesti Looduse 3 aastatellimust, Maalehe aastatellimus, Maakodu aastatellimus, Ratsaretk Tihuse turismitalus, Lahemaa Tervisekooli pärimusmeditsiini koolituse kinkekaart, raamatuid ja meeneid.

Tänavu neljandat korda toimunud Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaikasid ning nendega seotud vaimset pärandit. Võistluse korraldas Maavalla koda koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.

Sündmusel võis osta käsitsi punutud rahvariidepaelu ning sepistatud hõberahakesi, mida soovi korral hiljem keskkonnasõbraliku ja väärika annina pühapaika jätta. Andide müügist saadud tulu kasutab Maavalla koda hiiesõbralikeks ettevõtmisteks.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on ajaloolised looduslikud pühapaigad inimkonna ja samuti Maavalla vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad nii looduslikku kui ka vaimset mitmekesisust. Soome-ugri rahvaste jaoks on looduslikud pühapaigad ja nendega seotud tavad oluline osa ühisest identiteedist.

Hiie väe sündmust aitasid korraldada: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.