Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud seadusemuudatus muudab kilekottide hinda ja keelustab nende tasuta jagamise. Uue seaduse kohaselt hakkavad Eestis õhukesete plastist kottide väikseim müügihind olema vahemikus 30 senti  kuni 1 euro. Keskkonnaminister sätestab kilekottide hinna oma määrusega, mis rakendub alates 1. jaanuarist 2019.

Tarbija aastane kulu praeguses mahus õhukeste plastkandekottide tarbimise puhul suureneks kaks kuni seitse korda. Eriti õhukestele plastkandekottidele, mida kasutatakse puuvilja- piima- ja kalaosakonnas, miinimumhinda ei rakendata, kuid nende tarbimise piiramiseks kehtestatakse nõue, et alates 1. juulist 2017 ei tohi need olla kassas tasuta jagatavad.

Õhukesed kilekotid jäävad tasuta kasutusse vaid liha ja kala jaoks

2019. a saabumisel võib õhukesi kilekotte kasutada ainult toiduhügieeni või toidu raiskamise vältimise eesmärgil.  Hügieeni tagamisel ja esmase pakendina kasutatakse kilekotte poodide liha, kala ja valmistoidu lettides. Seaduse hilisem jõustamisaeg on mõeldud selleks, et anda aega teha vajalikke ettevalmistusi asendamaks õhukesi kilekotte muude pakendamis võimalustega.

Kilekottide tulevane hind ühtib praegu teistes Euroopa Liidu riikides kilekottidele kehtestatud hindadega. Sealne praktika on näidanud, et plastkottide eest hinna küsimine on tõhus vahend nende tarbimise ning seejärel loodusesse paiskamise vähendamiseks.

Uus seadus kohustab kaupmehi pakkuma ostjale kauba pakendamiseks plastkottide asemel muid võimalusi. Olemas olevatest alternatiividest – kas paber-, võrk- või riidekotid peab olema kätte saadav sealsamas müügikohas. Parim alternatiivne lahend on tõmblukuga korduvalt kasutatavad võrkkotid. Samas ei sätesta uus seadus, kuidas ja milliseid valikuvõimalusi peavad poed ostjatele pakkuma.