Euroopa Liidu seatud eesmärgi kohaselt peaks 2030. aastal pärinema 32% energiast taastuvenergia allikatest. Teadlaste hinnangul on taastuvatele energiaallikatele keskendumine igati tervitatav, kuid uues eurodirektiivis nähakse murekohana puidu „taastuvkütuseks“ liigitamist.

Septembris ajakirjas Nature Communicationsis avaldatud artiklis analüüsivad kaheksa Euroopa ja USA teadlast uut taastuvenergia direktiivi. Teadlased juhivad kirjutises tähelepanu direktiiviga kaasneda võivale kasvuhoonegaaside emissioonide kasvule ja maailmametsade tõsisele kahjustamise ohule. Artiklis nähakse „peasüüdlasena” euroametnike otsust käsitleda direktiivis metsaraiet bioenergia tootmiseks süsinikuvabana.

Ametnikud langetasid otsuse ligi 800 teadlase vastuseisust ja nõuannetest hoolimata. Sisuliselt tähendab see „rohelise tule” andmist metsade täielikule või osalisele raiumisele põletamiseks, et luua elektrit ja kütet. Direktiivist tingitud metsade „potentsiaalse üleraie“ võimalust tunnistas ka The Guardiansi artiklis anonüümne euroametnik.

Metsad ei ole mitte ainult meie planeedi elurikkuse koduks, vaid vähendavad ka atmosfäärist süsinikku, olles seetõttu oluliseks nn kliimamuutuste puhvriks. Metsaraie ja puidupõletamine avaldavad negatiivset mõju nii elurikkusele kui kliimale. Taasistutatud metsad hakkavad küll kunagi asendama puidugraanulitööstuse ohvriteks langenud metsi, kuid selleks võib kuluda 30-50 aastat või isegi terve sajand.

Üsna „arukas“ on muidu kasutute puidujääkide- ja jäätmete energiaks muutmine, paraku raiutakse aga üha rohkem metsi põletamiseks, mis on ressursside ebatõhus kasutamine nappivate ressurssidega maailmas.

Euroopa üha suurenev puidunõudlus vajab metsade lisaraiumist. Euroopa puidugraanulite vajadust täidab usinalt nt USA, kus Põhja-Carolinas raiutakse aastas ekspordiks ca 50 000 aakrit metsa (1 aaker = 4047m²), see on umbes Washingtoni suurune ala.

Teadlased: Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv soosib üleilmset metsaraiet

Lisaks hoiatatakse Euroopat halva eeskuju näitamise eest. Näiteks Brasiilia ja Indoneesia on juba avaldanud soovi kliimamuutuse piiramiseks suurendada oma metsade kasutust energia tootmiseks. Teadlaste hinnangul võib asenduda aastaks 2050. kavandatud 5% energiavaldkonna heitkoguste kahanemine hoopis 5-10% kasvuga tänu just puidu põletamisele.

Erinevalt aastakümneid elektri ja kütte loomiseks kasutatud puidujääkidest ja -jäätmetest, suurendaks metsade lisaraiumine lihtsalt põletamise eesmärgil aastakümneteks või isegi sajanditeks CO2 hulka atmosfääris, sest puit on süsinikupõhine kütus.

Bioenergia kasutamine võtab muidu pikemaks ajaks metsadest puudesse lukustunuks jääva süsiniku ja saadab selle atmosfääri. Puude raiumise ja põletamise tulemusena paisatakse elektrienergia või sooja tootmisel õhku isegi fossiilkütustest rohkem CO2. Raiutud metsa asemele istutatud noored puud hakkavad ka süsinikku neelama ja talletama, aga aastaid ei pruugi nad neelata rohkem süsinikku kui „originaalmets“ oleks seda teinud.

Puit põleb minutitega, vabastades CO2-te, kuid uuringute põhjal võib kuluda peaaegu terve sajand eelnevalt õhku paisatud CO2 eemaldamiseks. Seega kulub bioenergial puidupõletamise „süsinikuvõla“ tasumiseks fossiilkütustest kauem aega. Teadlaste sõnutsi oleks fossiilsete kütuste puiduga asendamise tulemusena 2050. aastaks atmosfääris tõenäoliselt 2-3 korda rohkem CO2 lõppenergia gigadžauli kohta.

Teadlased: Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv soosib üleilmset metsaraiet

Artiklis viidatakse ka direktiivis oleva „kestlikkuse“ aspekti vähetähtsusele, sest isegi metsa „jätkusuutliku raiumise“ nõue ei muuda puitu süsinikuvabaks või vähese süsinikusisaldusega puiduks just õhku paisatud süsiniku tõttu. Ka suhtutakse kriitiliselt direktiivis korduvalt esitatud elurikkuse säilitamise eesmärki, kuna oma sätetega ei pakuta elurikkusele kuigipalju kaitset.

Samuti osutavad teadlased direktiivis bioenergia arvepidamise „väärtarvitamisele“. Ehkki direktiiv näeb ette taastuvenergia abil kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist, ei võeta biomassi põletamisel tekkivat CO2 -heidet arvesse.

Lisaks nähakse direktiivis ohtu aastaid metsahoiu nimel tehtud jõupingutustele. Taastöötluspoliitika (nt paberi- ja papi põletamise asemel nende taaskasutamine) suunab puid hoidma, taastuvenergia direktiiv innustab paraku puid hoopis põletama. Puidu põletamise alternatiivina soovitavad teadlased keskenduda päikese- ja tuuleenergiale. Näiteks on tuule- ja päikeseenergial ajakirjas Nature Communication avaldatud artikli ühe kaasautori, professor Daniel M. Kammeni, sõnul puidu ees suuremad eelised ja puidule keskendumine on kliimamuutuse võtmes mitte ainult „edasiliikumist segav, vaid ebavajalik“.

Teadlased: Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv soosib üleilmset metsaraiet

Allikad:

Sarnased artiklid