Värske rahvusvaheline teadusraport näitab, et looduse hävitamine ei ohusta üksnes miljonit looma- ja taimeliiki, vaid mõjutab tugevalt ka paljude inimeste elukvaliteeti. Teadlaste hinnangul on praegu viimane aeg olukorda päästa ning sellele saab kaasa aidata igaüks.
- Tarbimine ja tervis
- 7. mai 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Poolesaja riigi teadlaste koostööna valminud raport näitab, et maailmas on jätkuvalt vähenemas nii liikide kui ka ökosüsteemide, samuti kohalike loomatõugude ja taimesortide mitmekesisus. Selle peapõhjused on elupaikade hävimine maakasutuse muutmisel ja liikide ülemäärane tarbimine. Oma osa on ka kliimamuutusel, reostusel ja võõrliikide levimisel.
Teadlased tõdevad, et planeedi loodus on märgatavalt muutunud: ligi 75% maismaast ja 66% merest on suuremal või vähemal määral inimtegevustest mõjutatud ning linnade pindala on maailmas viimase 30 aastaga pea kahekordistunud. Ligi miljonit taime- ja loomaliiki ohustab lähiajal väljasuremine.
Kokkuvõttes mõjutab see meie igapäevaelu sama tugevalt kui kliimamuutused.
„See raport teeb selgeks, et praegused, peamiselt majanduskasvule orienteeritud tarbimis- ja tootmisviisid viivad globaalsete keskkonnaprobleemide süvenemisele,“ ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merit Otsus, kes osales teadlaste ja valitsuste vahelise paneeli IPBES Pariisis peetud kohtumisel, kus enam kui saja riigi esindajad raporti järeldused 4. mail heaks kiitsid.
Teadlased pakkusid välja ka hulga võimalusi, mida saaks olukorra parandamiseks ette võtta. „Nii riiklikud poliitikad kui ka inimeste igapäevased tarbimisharjumused mõjutavad kokkuvõttes looduse olukorda,“ nentis Otsus. Igaühel on võimalik oma tarbimisharjumused üle vaadata ja muuta neid keskkonnasõbralikumaks. Näiteks on võimalus loobuda ühekordsete plastnõude kasutamisest, mis vähendaks energia- ja materjalikulu ning jäätmete teket.
Otsus märkis, et meie kõigi panusele paneb rõhku ka sel pühapäeval algav looduskaitsekuu, mille teema on „Igaühe loodushoid“.
IPBESi looduse seisundit ja muutusi analüüsiv raporti koostamiseks kulus kolm aastat ja selles osales 455 teadlast 50st riigist. Analüüsis kasutati ligi 15 000 teadusartiklit. Aruande koostamisel osales ka Hannes Palang Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuurikeskusest.
IPBESi nagu ka valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli IPCC eesmärk on anda keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalik teaduspõhine alus. IPBES moodustati iseseisva koostööorganisatsioonina 2012. aastal ja sellega on liitunud 132 riiki. Eesti ühines IPBESiga 2017. aastal.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
