“Meie uus raport vaatleb viimase aja uuringuid ning selle järeldus on ilmne: alus karusnahafarmide keelustamiseks on ülekaalukas,” kinnitas raporti koostanud Briti organisatsiooni Respect for Animals esindaja Mark Glover. “Loomade heaolu ja kvaliteedi sertifikaat WelFur on karusnahatööstuse katse hägustada asjaolu, et eluasemetingimused karusloomafarmides mõjuvad sealsete loomade heaolule rängalt”.

Raporti “Karusloomafarmide vastu: loomade heaolu standardite ja WelFur’i teaduslik ülevaatus” kaasautor, professor Stephen Harris märkis, et farme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas. “WelFur protokollid on üles seatud praeguste piiratud eluasemete tingimustes ning ka parimad katsed neid protokolle järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid,” selgitas Harris.

Inez Staarink, Hollandi saadik ja nõunik põllumajandus-, loodus-, looma- ja toidupoliitikas julgustas saadikuid toetama farmide keelustamist liikmesriikides, et peatada nende laienemine. 10. novembril jõustus Hollandis, mis on suuruselt kolmas minginahkade tootja Euroopas, mingifarmide keeld. Hollandi karusnahatööstus peab tegevuse lõpetama aastaks 2024. “Holland ei ekspordi enam karusnahka, selle asemel ekspordime karuloomafarmide keelustamist,” teatas Staarink.

Eestis kogus petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks ühtekokku 1180 digiallkirja ja ligi 9000 käsitsi või e-posti teel antud allkirja. 2014. aasta 21. novembril viis loomade eestkoste organisatsioon Loomus allkirjad ja vastava märgukirja riigikokku. Käesoleva aasta juunis toimus Riigikogu Maaelukomisjonis märgukirja avalik arutelu. Järgmise aasta 15. jaanuaril valmib Põllumajandusministeeriumis analüüs, mille eesmärk on välja selgitada karusloomafarmide keelustamise sotsiaalmajanduslik mõju.