Poes teed ostes arutleme tihtilugu omaette, kas hind, mida küsitakse on meie meelest õiglane. Kas müüdava tee maitse ja koostis vastavad meie ootustele? Kas pakendi kujundus meeldib? Hoopis harvem küsime endalt, kas talunikud ja istanduste töölised, kes teed kasvatasid, said selle eest õiglast tasu.

Paraku mitte alati ei saa talunikud ja istanduste töölised oma töö eest õiglast palka. Tasu, mida väiketalunikud saavad, on tihtilugu sedavõrd väike, et see ei kata isegi tootmiskulusid. Suurem osa kasumist läheb vahendajatele ja turustajatele.

Ostes õiglase kaubanduse teed saame me panustada kaubandusvõrku, kus kaubeldakse arengumaades inimväärsetes tingimustes toodetud ja sealsetelt kaupmeestelt õiglaste hindadega ostetud kaupadega. Õiglane kaubandus ei tähenda ainult kohvi ja banaane. Ka tee saab olla õiglase kaubanduse toode.

Õiglase hinnaga ostmine ei ole heategevus. See on inimeste ja nende tehtud töö väärtustamine. Nii, nagu meie tahame saada õiglast töötasu, samamoodi on õiglane palk vajalik teed kasvatavatele väiketalunikele.

Õiglase kaubanduse kaupade hulgas leidub enim toidu- ja joogikaupu - kohvi, teed, veini, banaane, suhkrut, riisi -, aga ka näiteks riideid, lilli ja spordikaupu.

Tee on kogu maailmas vee järel populaarsuselt teine jook, seda juuakse ligikaudu 70000 tassitäit päevas. Teed kasvatatakse umbkaudu 30 erinevas riigis ning see on väga oluline ekspordiartikkel paljudele arengumaades.

Erinevalt õiglase hinnaga kohvist, mida toodavad väiketalunike ühistud, toodavad fairtrade´i teed peamiselt suured eraomandis istandused Indias,  Sri Lankas, Ladina-Ameerikas ja Ida-Aafrikas. Paljud teeistandused on omanikele olnud oluliseks tuluallikaks juba koloniaalajast alates.

Siiski leidub ka teed kasvatavaid väiketalunikke. Näiteks Indias on keskmine väiketaluniku maalapp 1,25 hektarit, suured istandused laiuvad keskmiselt 250 hektari suurustel aladel.

Teeistandused peavad õiglase kaubanduse sertifikaadi saamiseks maksma töölistele õiglast palka, tagama inimväärsed töötingimused, kindlustama majutuse ja tervishoiuteenused. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist tootmises. Sertifitseeritud maavaldused soodustavad jätkusuutlikku talupidamist.

Tee hinda mõjutavad tee tüüp, klass ja geograafiline päritolu. Hinda mõjutavad ka ilmastikuolud (nt põuad), kasutatud väetiste kogused ja hinnad, transpordikulud, töötasud ja vahendajate hulk. 

Kuigi hind, mida tee eest tootjale makstakse, mõnikord tõuseb, on üldine hinnatase madalam kui 30 aastat tagasi. Vahepeal on aga tõusnud elukallidus, raha väärtus on omakorda langenud.  Teeistanduste tasuvuse vähenemine on toonud kaasa kärpeid ka palkades.

Õiglase kaubanduse tee tunneb ära pakil oleva õiglase kaubanduse embleemi järgi.

Õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon  Fairtrade International väljastab Fairtrade märki alates aastast 2002 (vaata märki vasakul). 

Maailma õiglase kaubanduse organisatsiooni WFTO poolt sertifitseeritud väiketootjatel ja turustajatel on õigus kasutada oma kommunikatsioonis WFTO logo (vaata märki paremal). 

Õiglase kaubanduse organisatsioonid teevad koostööd, et pakkuda tuge nii tootjatele kui tarbijatele. Eestis on tuntud pigem  Fairtrade International poolt väljastatav Fairtrade märk. Fairtrade International 2013.-2014. aasta raporti põhjal esindab organisatsioon 1,4 miljonit talunikku ja istanduste töölist 74 riigis üle maailma.

Allikas: Fairtrade International 2013-2014 Annual Report

Kuigi Fairtrade sertifitseerimissüsteem ei nõua seda, omavad pooled õiglase kaubanduse organisatsioonidest mahesertifikaati. Enim müüdud Fairtrade mahetooted on banaanid, kakao, kohv, puuvill, suhkur ja tee. Fairtrade Internationali raporti hinnangul oli 2013. aastal 22% Fairtrade märki kandvast teest mahe.

Õiglase kaubanduse lisatasu teetootjatele on 0,5-1,10 dollarit iga müüdud teekilo kohta (sõltuvalt tee klassist). Preemiat ei saa kasutada tegevuskulude katteks, vaid selle abil peab parandama töö- ja elutingimusi (nt kooliharidus, tervishoiuteenus vms). 

Allikad: www.fairtrade.ee, maailmakool.ee, www.fairtrade.net,  ja M. Norton „365 moodust maailma muuta“, 2008, Tartu Ülikooli Kirjastus

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta