Bioneer uuris Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaalieksperdi Heli Nõmmsalu ja projekti „Mõtle, mida tarbid. Vali vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid“ koordinaatori Katrin Juhansoni käest, kuidas ise ohtlikke tarbetooteid ära tunda ja mil moel nendega käituda. 

Millised ohud meid tarbetoodetega seoses ohustavad?

Iga päev puutume kokku erinevate toodetega (pesu- ja puhastusvahendid, kosmeetikatooted, puhastusvahendite, ehitusmaterjalid, biotsiidid, jne). Igal tootel on kindel funktsioon ja kasutusala ning väga oluline on järgida ja lugeda toote etiketil toodud informatsiooni. See teavitab tarbijaid kemikaali või toote võimalikest ohtudest ning annab informatsiooni ettevaatusabinõudest ning sellest, kuidas kemikaali või toodet ohutult kasutada.

Tooted sisaldavad erinevaid kemikaale, et parandada nende omadusi ning saavutada soovitud funktsioon. Näiteks tualetipoti puhastusvahendid sisaldavad sageli väga söövitavaid aineid, mis tõsiselt ärritavad nahka, silmi ja hingamisteid ning veega kokkupuutel võivad moodustada mürgiseid gaase. Ka tavalisemad tooted nagu šampoonid, kreemid, deodorandid sisaldavad tihtilugu erinevaid säilitusaineid ja lõhnaineid, mis ärritavad ja kuivatavad tundlikku nahka ning võivad põhjustada allergiaid.

Inimeste tundlikkus kemikaalide suhtes on väga individuaalne, kuid igaüks saab enda kokkupuudet ohtlike kemikaalidega vähendada, järgides toote ohutuks kasutamiseks mõeldud informatsiooni toote etiketil.

Mida tarbijad peavad kindlasti järgima, et kaitsta enda tervist?

Väga oluline on teada ohumärke! Selle abil saab tarbija teada, millised ohud antud toote kasutamisega kaasnevad. Kõige levinumad ohumärgid, mida tavatarbijad oma igapäevaelus kasutatavate toodete peal märkavad, on toodud alloleval joonisel.

Joonisel on toodud praegu kasutusel olevad oranžid ohusümbolid ning uued rombikujulised punase äärega ohupiktogrammid, mis järkjärgult asendavad vanu. Muutus tuleneb vajadusest võta ülemaailmselt kasutusele ühesugused ohtu kujutavad märgid, mis oleksid mõistetavad sõltumata tootel kasutatavast keelest.

Kuni 2015. aasta juunikuuni võib müügil näha nii uue kui vana märgistusega tooteid, kuid pärast 2015. aasta juunikuud peaksid kõik uued kemikaale sisaldavad tooted olema märgistatud ülemaailmselt ühesuguselt.

Mida tähendab mõiste „söövitav toime“?

Põletused või kahjustused tekivad söövitavate omadustega ainete kokkupuutel nahaga või nende allaneelamisel.

Kui toode või kemikaal on söövitava toimega, siis leiate vastava ohumärgi toote etiketilt ning see tähendab, et nahale või silma sattudes võib see põhjustada raskeid nahapõletusi ja silmakahjustusi. Sellised söövitava toimega aineid sisaldavad tooted tuleb ilmtingimata hoida lastele kättesaamatus kohas. Kindlasti tuleb sellisel juhul kasutada isikukaitsevahendeid, milleks on kummikindad, kaitseprillid ja – mask. Sellekohane informatsioon peab olema kirjeldatud toote etiketil.

Kõige sagedamini leiate „Söövitav“ ohumärgi sellistelt toodetelt, mis on ettenähtud vannitoa ja wc puhastamiseks või praeahju küürimiseks. Peamiselt sisaldavad söövitava toimega vahendid soolhapet.

Nahakahjustused on sarnased põletushaavadega. Söövitavate ainete allaneelamine võib täielikult või osaliselt kahjustada suuõõnt, söögitoru, ja magu.

Milline on söövitavate ainetega kokkupuutumisel esmaabi?

Nahasöövituse puhul loputage söövitatud nahapiirkonda rikkalikult veega ning jätkake veega uhtumist valu kadumiseni. Suurema nahasöövituse korral kutsuge kiirabi (112).

Silmasöövituse puhul hoidke silm lahti ning loputage silma voolava veega. Viige kannatanu arsti juurde, traumapunkti või kutsuge kiirabi.

Söövitavate ainete allaneelamisel kutsuge kiirabi. Teadvuse kaotanud kannatanu keerake püsivasse külili asendisse, ära püüdke söövitavaid aineid ise neutraliseerida. Söövitava aine allaneelanud inimesel ei tohi esile kutsuda oksendamist! [1]

Kuidas tekib nahaärritus?

Inimeste tundlikkus erinevate kemikaalide suhtes on väga erinev. Kõige rohkem muret tekitavad toodetes sisalduvad kemikaalid inimestele kellel on allergiad, s.t. organismi ülitundlikkus ning tugev vastureaktsioon mingile välisele tegurile (ainele).

Naha ärritus või põletik, mis tekib ärritava aine sattumisel nahale võib olla lihtne või allergiline. Lihtne nahaärritus ehk kontaktdermatiit tekib koheselt pärast kokkupuudet tugeva ärritajaga või pärast pikka aega kestnud kontakti nõrgatoimelise ärritajaga.

Probleem võib tekkida kõikidel inimestel, kes piisavalt pikka aega ärritavate ainetega kokku puutuvad. Sagedasemad ärritajad on puhastus- ja pesemisvahendid, vesi, tolm ja mustus, õlid ja orgaanilised lahustid (loomulikult ka tugevad ärritajad nagu alused ja happed).

Allergilise kontaktdermatiidi kujunemine võtab aega ning sageli on inimene ärritajaga kontaktis olnud juba aastaid enne lööbe teket.

Kõige sagedamini leiab neid sümboleid pesu- ja puhastusvahenditelt, värvidelt, lahustitelt, putukatõrjevahenditelt ning õhuvärskendajatelt.

Lisaks ohumärkidele tuleb inimestel, kellel on allergiaid, eriti tähelepanelikult jälgida toodetes sisalduvate ainete loetelu. Näiteks kosmeetikatoodetes ja puhastusvahendites kasutatavaid lõhnaaineid, mis kutsuvad esile allergiaid. Selliste ülitundlikkust põhjustavate ainete kohta on koostatud loetelu ning tootjad on kohustatud need tootesildil loetlema.

Mida tähendab mõiste „mürgine toode“? Kas tarbetooted võivad ka tappa?

Mürgistusteabekeskuse sõnul juhtub ligikaudu 80% mürgistustest kodus ning kõige sagedamini esineb mitte-tahtlikke mürgitusi just 1-3aastaste vanusegrupis.

Pealuumärgiga sümbol on sellistel toodetel, mis sisaldavad keemilist ainet, mis on nahaga kokkupuutumisel, sissehingamisel või allaneelamisel ägedalt mürgine või isegi eluohtlik. Selliste kemikaalide kasutamisel ja hoiustamisel kodus tuleb olla väga ettevaatlik ning hoida need lastele kättesaamatus kohas.

Kõige levinum näide sellise märgistusega tootest on metanooli sisaldav aknapesuvedelik, mida kasutades tuleb olla väga ettevaatlik. Samuti on mürgistuste põhjuseks näiteks ravimid, näriliste tõrje vahendid, alkohol, taimed, seened jne.

Milline on mürgiste ainetega kokkupuutumisel esmaabi?

Kodukemikaalide mürgistuse korral võib anda kannatanule väikeste lonksude haaval vett, oksendama ajamine ei ole vajalik.

Ägeda mürgituse korral helistada koheselt mürgistusinfoliinile 16662 või 112.

Infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi. [2]

Kuhu pöörduda abi saamiseks?

Tarbijakaitse tegeleb tarbijate õiguste kaitsmisega. Tarbijal on õigus nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule ja tervisele. Samuti on tarbijal õigus saada tootjalt või maaletoojalt täiendavat informatsiooni toote koostise või sellega seotud terviseriskide kohta. 

Järelvalvet kemikaalide ja toodete üle teostab Terviseamet ning järelvalve tulemustega on võimalik tutvuda nende kodulehel.

Eestis töötab Mürgistusteabekeskus, mis on usaldusväärseim infoallikas nii tervishoiutöötajatele kui ka abi vajavatele inimestele.

Lugege kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni detsember 2014.

Viited kasutatud kirjandusele:

[1] www.redcross.ee
[2] www.kliinik.ee

Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta