Toomas Trapido ja  Rainer Nõlvaku poolt algatatud Teeme Ära kampaania on olnud viimaste kuude läbivaks uudiseks Eesti meedias. Palju vähem on räägitud, aga tehtud eeltööst. Kogu üritus oleks olemata, kui poleks olnud kaardistajaid ja IT-tiimi, kelle koostöö tulemusena prügihunnikud üle loeti. Bioneer uuris, mismoodi sai Eestist maailma täpseima prügikaardiga riik. 28.aprilli hommikuse seisuga oli kaardistatud 10653 prügikohta.

„Kaardistamine toimus juba oktoobrist alates. Õnneks talv soosis meid,“ rääkis Bioneerile Teeme Ära 2008 kaardistamistoimkonna juht Anneliis Ahveldt. „Inimesed olid igati abivalmis. Meil oli palju toetajaid. Üksi poleks me toime tulnud,“ oli Ahvelt veendunud.

Kaardistamisaktsioonil lõid kaasa seikleja.ee, geopeitus.ee, Tartu Offroad klubi, kaitseväelased Tapa väljaõppekeskusest ja Võru Kuperjanovi pataljonist, Riigimetsa Majandamise keskus, Eesti Energia, Maastur MTÜ, Eesti Skautide ühing, Riiklik Looduskaitsekeskus, Eestimaa Looduse Fond, Rahvaliidu noored,  Eesti Kaardikeskus, EMT ja omavalitsused.

Anneliis Ahveldti meelest on eriti tänuväärt mõningate eraisikute poolt läbi viidud töö. Näiteks Veljo Laurend, kes kaardistas Kuusalu vallas rohkem kui 800 prügihunnikut või Peeter Leetmaa, kes ise Luksemburgis elades kõik vabad nädalavahetused siin Eestimaad kaardistades veetis.

Kaardistamine toimus GPS-seadmete ja mobiiltelefonide abil. Mööda Eestimaad sõideti ringi ja otsiti illegaalseid prügimägesid. „Ootamatuseid ei olnud. Prügi mahtu olime hinnanud üsna täpselt. Lõpuks me juba teadsime, kus kohast otsida. Õppisime tunnetama prügi maha panemise loogikat,“ nentis Anneliis Ahveldt. Kõige suurema tõenäosusega võis prügi leida küngaste tagant, väiksemate teede kraavidest, kõikvõimalikest aukudest, sõjaväeosade ja kolhooside varemetest.  Lageda maa peale prügi enamasti ei ladustatud.

Teeme Ära aktsiooni tarvis töötas Skype´i peaarhitekt Ahti Heinla välja eraldi IT-lahenduse, millega pandi GPS- ja mobiilside, online-ühendused, muud kaardirakendused ning programmid üksteisest aru saama. Vabavara baasil loodud uudne tarkvara võimaldas prügipaigad kaardile kanda meetrise täpsusega, andes igale prügikuhjale oma ID-numbri, olulised kirjeldavad andmed ja vajadusel ka pildi. Vabatahtlike tegevust toetava tehnilise kaardistuslahenduse kokkupanemisel tegid koostööd Nokia, EMT ja Nutiteq.

Suurem osa kaardistajad tegi oma tööd põhitöö kõrvalt. Anneliis Ahveldt rõhutas: „Me kõik oleme tööinimesed ja käime nädala sees üheksast viieni tööl.“ Keskmiselt kaardistati päevas 50-100 km. Kaardistamine õpetas tegijatele GPS-seadmete kasutamist ja orienteerumist.

„Kõige aktiivsemalt lõid kaardistamisel kaasa Saku elanikud. Omavahel täiesti võõrad inimesed said tänu aktsioonile kokku ja hakkasid tegema koostööd,“ kiitis Anneliis Ahveldt tublisid kaardistajaid.

Tänaseks päevaks on Teeme Ära 2008 aktsiooni käigus jõudnud lõpule nii kaardistamine kui ka registreerumine. Kaardistamisaktsioon pandi lukku  selle aasta 9.aprillil ja registreerumine lõppes eile. 3.mail annavad enam kui 34000 inimest endast parima, et teha Eestimaa prügist puhtaks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta