Mis saab jäätmetest pärast 2009. aasta juulit?
- Bioneeri uudised
- 9. aprill 2008
Keskkonnaministeerium andis oma kodulehel teada, et 16. juuliks 2009. aastal suletakse kümme nõuetele mittevastavat prügilat. Samas kasvab olmejäätmete ladestamise vajadus aastatega pidevalt - EJKL andmetel suureneb olmejäätmete maht keskmiselt 3% aastas. Seoses nõuetele mittevastavate prügilate sulgemisega on hetkel aga ebaselge, kus ladestatakse kolme aastases vaates ligi 600 000 tonni jäätmeid. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu sõnul on vaja ligi 17 hektarit täiendavat ladestusala, mida aga siiamaani kohalikud omavalitsused ei ole suutnud välja arendada. Samal ajal sõltub ladestamise vajadus otseselt liigiti kogumise arendamisest. „On ilmne, et tulemusliku liigiti kogumisega on võimalik segajäätmete kogumist vähendada ligi poole võrra,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Nii Eesti Jäätmekäitlejate Liidule kui ka Keskkonnaministeeriumile teeb muret, et kohalikud omavalitsused ei ole siiani määranud suletavate prügilate teeninduspiirkondadest kogutavatele jäätmetele käitlusviisi või uut ladestuskohta, kuigi nõuetele mittevastavate prügilate sulgemise tähtaeg oli teada juba 2001. aasta juunist. „Just kohalikel omavalitsustel on tarvis prügilatega kokku leppida, kuidas järgmise aasta juuli keskpaigast alates kohalik jäätmevedu neis piirkondades, kus ladestamisega probleeme tuleb, tööle hakkab,“ täpsustas Tamkivi.
Kohtumisel arutati ka seda, kas ohtlike jäätmete käitlust on keskkonnaministri poolt välja antava litsentsi kaudu tulevikus vaja eraldi reguleerida.
Ühtlasi räägiti kohtumisel käimasolevast prügikoristamise ja prügistamise ennetamise kampaaniast "Teeme ära 2008", mida Keskkonnaministeerium ja tema valitsemisalas olev Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) toetavad kokku 5 miljoni krooniga. Kohtumisel jõuti ühiselt järeldusele, et on vajalik kutsuda kokku ümarlaud, kus osaleksid nii Keskkonnaministeeriumi, Eesti Jäätmekäitlejate Liidu kui ka kampaania toimkonna esindajad, leppimaks kokku, kuidas toimub kampaania raames kogutava prügi korrektne äravedu, sortimine ja ladestamine. „Selle prügikoristamise kampaania raames on ära tehtud pretsedenditu töö, kaardistades kogu Eestis laialiolev illegaalne prügi vabatahtlikkuse korras ja positiivne on ka, et kaardistamises on palju kaasa löönud kohalike omavalitsuste ametnikke,“ ütles keskkonnaminister märkides, et kaardistamise tulemus kinnitab prügistamise probleemi Eestis ja sellega tuleb järjepidevalt tegeleda.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
