Kuidas saavutada seda, et linnad oleksid tervislikud, maapiirkonnad rohelised, ookeanid puhtad ja et meie lastel oleks tulevik? Lühidalt öeldes – tuleb investeerida! 30. maist kuni 3. juunini toimub Euroopa Komisjoni eestvedamisel üleeuroopaline roheline nädal, mille jooksul juhitakse tähelepanu sellele, et majanduse ja keskkonna vahel kompromissi otsimine on aegunud mõtteviis. Meie tulevik põhineb hoopis investeeringutel, milles majanduslikud võimalused on ühendatud keskkonna jätkusuutlikkusega.

Öeldakse, et „vajadus on leidlikkuse ema“. Sellisel juhul on investeeringud „rikas tädi“. Üks rohelise nädala eesmärke on selgitada, et edasiliikumiseks on vaja innustada riskide võtjaid ja novaatoreid. Kuid innustada ei tule üksnes leiutajaid. Suurima riski võtavad sageli investorid, kes on tihti ka suurimate uuenduste loojad. Keskkonnasektorites tegutsevatel ettevõtjatel võib olla raske leida rahastajaid, kuna nende uusi ärimudeleid veel ei mõisteta. Traditsiooniliste investorite jaoks võivad projektid olla liiga pikaajalised või liiga riskantsed.

Kuid keskkonnale avalduva surve arvestamata jätmine on investorite jaoks samuti risk. Surve loodusvaradele võib kaasa tuua tarnehäireid ja hinnakõikumisi, mis avaldavad tugevat mõju investeeringute tulemuslikkusele, ning fondivalitsejad ja investorid peavad neid tegureid üha enam arvesse võtma.

Ka paljud ettevõtjad on mõistnud, et kvartalikasumi alusel tehtavad investeeringud on nii mõnigi kord lühinägelikud ja ei taga püsivat kasumit. Samuti on valitsused asunud läbi vaatama eeskirju, millega reguleeritakse usaldussuhtest tulenevaid kohustusi, juhtimist ja aruandlust, et kõrvaldada puudused meie finantssüsteemidest.

Nimelt selle küsimusega tegeldakse Euroopa investeerimiskavas. Kava aluseks oleva Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) üldeesmärk on teostada Euroopas kolme aasta jooksul vähemalt 315 miljardit eurot investeeringuid. 2015. aasta lõpuks jõuti juba 50 miljardi euroni. EFSI investeeringud aitavad kaasata erasektori finantseeringuid eelkõige valdkondades, millesse äripangandus suhtub kõhklusega. Praeguseks Euroopa Investeerimispanga poolt EFSI kaudu rahastamiseks välja valitud 54 projektist on 18 keskkonnaprojektid. Muude vahenditega (nt looduskapitali rahastamisvahend) toetatakse looduskapitali väärtustamist ja püütakse optimeerida ökosüsteemiteenuste kasutamist. Mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele rohelised võlakirjad.

Viimased aastad on näidanud, et liidrirolli haaramine keskkonnavaldkonnas tasub ennast ära. Ettevõtjad, kes on majanduslangusega kõige paremini toime tulnud, on olnud teenäitajad, nad on võtnud keskkonnaprobleeme tõsiselt ja investeerinud tulevikku suunatud projektidesse. Ajavahemikul 2000–2011 kasvas Euroopa Liidu keskkonnasäästlik tööstus enam kui 50% ning ajavahemikul 2000–2012 suurenes töökohtade arv keskkonnatoodete ja -teenuste sektoris 2,9 miljonilt 4,3 miljonile¹.

Hea näide on ringmajandus. Õige kavandamise korral toob ringmajandus kasu kolmest aspektist. Tooraine ja ressursside tõhusam kasutamine ning impordist sõltuvuse vähendamine annab majanduslikku kasu. Eemaldumine lineaarmajandusest, milles parandatavad või ringlussevõtmiseks sobivad tooted visatakse ära, annab suurt keskkonnakasu. Pikema kasutusajaga ja tõhusamad tooted, jäätmetekke vältimine, kohaliku jäätmekäitluse täiustamine, ringlussevõtt, parandamis- ja taaskasutusteenused toovad sotsiaalset kasu. Lisaks luuakse ringmajanduse poole liikumisega rohkesti täiendavaid tööhõivevõimalusi.

Nende muutuste elluviimiseks peame looma raamtingimused investorite usalduse võitmiseks ja kasutama finantssüsteemi jätkusuutlike projektide rahastamiseks – mitte ainult roheliste toodete ja teenuste loomiseks, vaid jätkusuutlike lahenduste toetamiseks ka põllumajanduses, tööstuses, energeetikas, veesektoris, ehituses, transpordis, kanalisatsiooniteenustes ja paljudes muudes valdkondades.

Rohelise nädala igal päeval käsitleme ühte järgmistest küsimustest: Kuidas parandada linna kui elukeskkonna kvaliteeti? Kuidas tagada, et meie maakohad jääksid pikas perspektiivis tervislikuks ja tootlikuks? Kuidas rahastada rohelise tuleviku tagamiseks vajalikke muudatusi? Kuidas tagada, et meie ookeanid jääksid pikas perspektiivis tervislikuks ja tootlikuks? Kuidas tagada pikaajaline jõukus ja heaolu tulevaste põlvkondade jaoks?

Euroopa Liit on olnud esirinnas säästvat arengut toetava finantssüsteemi loomisel, kuid teha on veel palju. Kui ühendame kõik oma jõupingutused ja loovad ideed, suudame kindlasti leida vastused nendele küsimustele ning teha vajalikud sammud rohelisemasse tulevikku investeerimiseks. Loodan, et roheline nädal inspireerib teid ja et saate ka ise aruteludes osaleda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta