Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud. Tugev oli kasv ka esimese kvartali suhtes – sesoonselt ja tööpäevade arvuga suurenes SKP 4,3%. Nii on käesoleva aasta esimesel poolaastal suurenenud Eesti majandus aastases võrdluses juba 8,5%, mis on Euroopa Liidu tugevaimate kasvude hulgas. See kasv on ka oluliselt tugevam, kui Lätis ja Leedus, kus majandused kasvasid esimesel poolaastal 4-5%.

Kiire kasvu üheks põhjuseks on möödunud aasta teise kvartali majanduslangus, mis viis võrdlusbaasi väga madalale. Samas oli Eesti majandus käesoleva aasta teises kvartalis suurem ka kahe aasta tagusest samast kvartalist – täpsemalt 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes 4,7%. Samuti ületas SKP teises kvartalis kriisieelse tipu 6,7 protsendiga. Tuleks aga arvestada, et Statistikaamet parandas eelmise aasta majanduslangust veidi sügavamaks ja käesoleva aasta esimese kvartali kasvu väiksemaks.

61% majanduskasvust tuli kolmest tegevusalast

Kui vaadata toodetud SKP-d ehk tegevusalade lisandväärtuste muutust, siis tuli üle 60% sellest töötleva tööstuse, transpordi- ja IKT sektorite kiirest kasvust. Tugeva panuse andis ka SKP arvestusse minevate maksude, eriti aga käibemaksu, suurem laekumise. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetab suurenenud nõudlus, sealhulgas välisnõudlus. Kaupade ekspordimaht suurenes aastases võrdluses 27% ja eksport koos teenustega isegi kolmandiku võrra. Samas jäi töötleva tööstuse lisandväärtus allapoole kahe aasta tagusest tasemest. Transpordisektori kasvu andsid suurema panuse laondust ja veondust abistavad tegevusalad ning maanteetransport. Samuti tõusis transpordisektori lisandväärtus viiendiku võrra kõrgemale kahe aasta tagusest tasemest. IKT sektor on näidanud tugevat kasvu juba pikemat aega ning kasvas ka teises kvartalis kolmandiku võrra.

Eesti majanduse tugeva kasvu juures on tegevusalasid, mis kriisist veel taastunud ei ole

Kuigi majutuse ja toitlustuse tegevusala lisandväärtus suurenes teises kvartalis 45%, tuli see kasv eelmise aasta väga madala taseme pealt ja kahe aasta taguse tasemega võrreldes oli lisandväärtus ikka veel 40% madalam. Kunsti ja meelelahutuse lisandväärtus on languses olnud juba 8 kvartalit järjest ning teises kvartalis oli see viiendiku võrra madalam, kui kaks aastat tagasi.

Investeeringud suurenesid ka ilma Volkswageni mõjuta

Eratarbimine pöördus teises kvartalis tugevale kasvule, suurenedes 12,5%. Samuti tõusis eratarbimise maht üle kahe aasta taguse taseme. Neljandat kvartalit järjest jätkus investeeringute ülitugev kasv – teises kvartalis 60%. Nii nagu varem, olid selle taga Volkswageni tarkvarainvesteeringud oma Eestis asuvasse tütarettevõttesse. Teises kvartalis oli selliste investeeringute suurus üle 600 miljoni euro ning selle aasta esimesel poolel tegi VW investeeringuid esialgsete hinnangute järgi üle 1,2 miljardi, mis on ligikaudu 9% poole aasta SKP-st. Selliste investeeringute mõju SKP-le on aga marginaalne, kuna need arvestatakse ka impordis, samas kui panus lisandväärtuse loomisse on veel väga väike. Tuleks aga arvestada, et investeeringud suurenesid ka ilma Volkswageni mõjuta. Tugev mõju majanduskasvule oli ka varude suurenemisel, mille maht püsivhindades SKP-s tõusis 6 protsendini.

Teisel poolaastal tugev majanduskasv jätkub, pensionirahad annavad sellele lisahoo

Augustis Eesti majanduse üldine sentiment veidi nõrgenes, kuid on viimase nelja aasta kõrgeim. Üle kriisieelse taseme on tõusnud kõikide, väljaarvatud tarbijate, kindlustunne ning tööstussektori tootmise ja ekspordi lähikuude väljavaated. Tõsi küll, tööstuse ja teenuste sektori lähiaja väljavaated muutusid augustis vähem optimistlikumaks, kuid on jätkuvalt väga head. Kolmandas kvartalis tugev majanduskasv Eestis jätkus. Euroala majanduse ostujuhtide indeks, mis näitab majandusaktiivsust, langes veidi augustis, kuid on ikka veel viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel. Ebakindlust suurendab koroonaviiruse deltatüve või uute tüvede laiem levik, samuti häirivad tootmist mitmed tarneraskused.

Septembris laekub teisest sambast võetud rahast inimeste arvetele veidi üle miljardi euro, mis on selle aasta SKP-st 3,6%. See peaks suurendama eratarbimise ja eluasemeinvesteeringute mahtu nii sel kui järgmisel aastal ning andma majanduskasvule lisahoo. Swedbanki eelmisel nädalal avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 8% ja järgmisel aastal 4%. Täpsustame seda numbrit sügisel avaldatavas uues majandusprognoosis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta