Toiduliidu juht Sirje Potisepp avaldas 26. jaanuaril Vikerraadiole antud intervjuus arvamust, et toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides. Eesti Toidupank näeb siiski probleemi, mis võib-olla ei ole veel nii suureks paisunud, kui Lääne-Euroopas, aga see on Eestis juba olemas ning kasvab järjest.

Möödunud nädalal avalikustas Euroopa Komisjon ametlikud andmed, mille järgi Euroopa Liidus läheb raisku kuni 50% täiesti kasutuskõlblikust toidukaubast – see on 89 miljonit tonni aastas (179 kg ühe elaniku kohta), mis kasvab 2020-ks aastaks 40% ehk 126 miljonile tonnile, kui probleemi lahendama ei hakata. Selles on oma osa majapidamistel (42%), tootmisettevõtetel (39%), jaemüüjatel (5%) ja toitlustusasutustel (14%).*

“Tuleb vahet teha kaubandusvõrgus ja eraisikute poolt ära visatud toidukaubal,” nentis Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Samas oleks ekslik arvata, et Eesti kodud Euroopa keskmisest väga drastiliselt erineks. Igapäevaselt läheb ära viskamisele suur kogus kõlblikku toitu, mille järgi tuhandetel Eesti peredel on kriitiline vajadus,” lisas Boerefijn. Seetõttu kutsub Toidupank üles toiduga säästlikult ning teadlikult ümber käima ning vältima mõttetut toidu äraviskamist ja raiskamist.

Toidupanga juhi hinnangul on kasutuskõlbliku toidu äraviskamine äärmiselt ebaeetiline maailmas, kus 6 miljonit last sureb igal aastal nälga.

“Sama ebaeetiline on toidu prügikasti viskamine maal, kus 17,5% elanikkonnast elab suhtelises vaesuses ja 10%-il ei ole piisavalt sissetulekut, et osta endale igapäevast toitu.“ Eestis on umbes 14 000 toimetulekutoetust saavat peret (maks 77 eur/kuu inimeste kohta). ”Paljud üksikemad peavad elama miinimumpalgast (290 eur/kuu) ja lastetoetustest (19 eur/kuu lapse kohta) ning enne palgapäeva neis peredes lihtsalt raha lõpeb otsa ja isegi kõige lihtsama toidu jaoks ei jätku“, nentis Boerefijn.

Mehe sõnul on Toidupanga senine kontakt raskustes peredega näidanud, et paljud lapsed elavad vaid kõige odavama toidukraami najal nagu sai, makaron, piim jm. Aed- ja puuvili ning liha satub sellistes kodudes toidulauale haruharva ning nii mõnigi laps läheb hommikul kooli tühja kõhuga, sest kodus ei ole hommikusöögiks vajalikku.

Selle olukorra leevendamiseks loodi Eesti Toidupank, mis täna üheksas Eesti linnas tegutsedes püüab raskustesse sattunud peresid kvaliteetse toiduabiga aidata ning ühes pakub tootjatele ja kauplejatele võimalust realiseerida aegsasti tarbimiskõlbulikke toiduaineid. “On tänuväärne, et mitmed suuremad Eesti kaubandusketid on juba toidupankadega koostööd tegemas,” rõhutas Boerefijn. Toidupank võtab söömiskõlbliku toidukauba vastu firmadelt ja ka eraisikutelt ning peale kvaliteedi kontrollimist ja ümberpakkimist toimetatakse see edasi puuduses elavatele inimestele. Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele, kuid Boerefijni sõnul on see võrreldes tegeliku vajadusega alles esimene samm.

 “Me kõik võiksime hetkeks peatuda ja hinnata oma tegelikke vajadusi, et vältida toidu sattumist prügikasti,” ütles Boerefijn, lisades, et: “suurem teadlikkus nii üksikisiku kui ettevõtete tasandil võimaldaks meil vältida tarbetut raiskamist ning aidata nende samade ressursside abil inimesi, kes seda juba täna väga vajavad.”

Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab alates 2010. aastast Avatud Eesti Fond.

Toidu raiskamise teemadel saab kaasa rääkida aadressil facebook.com/toidupank.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta