11. ja 12. detsembril toimus toidupankade selle aasta kolmas ja viimane toidukogumisaktsioon. Kokku annetati poekülastajate poolt Eesti 14-le toidupangale kokku 44 624 kilo toidukaupa, mida kasutatakse nii jõulukuiste toiduabipakkide komplekteerimisel kui uue aasta alguses toimetulekuraskustes peredele jagatava regulaarse toiduabi koostises.

Kokku osales umbes 750 vabatahtlikku 19-s erinevas linnas asuvas 39-s poes. „Võrreldes oktoobrikuise toidukogumisaktsiooniga osales vaid üks kauplus rohkem, kuid kogutud kauba kogus sai jõulukuul 50% suurem,“ rõõmustab Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson ja lisab, et oktoobris annetati kokku 29 730 kilo.

See on toidupankade jaoks ülimalt rõõmustav, sest muul ajal on eriti just väiksematel toidupankadel pidev mure, et mida panna toiduabipakkidesse. Abi vajajaid on rohkelt, ennekõike just maapiirkondades. „Paljudes väiksemates kohtades ongi jooksvalt võtta vaid leiba-saia ja ehk veidi puuvilja, kuid samas me teame, et kauplustel läheb palju enam head söögikraami prügisse – kui me selle omale saaksime, oleksid ka abi vajavad pered aastaringselt paremini toetatud,“ on Hendrikson lootusrikas.

Täname kõiki, kes ei pidanud paljuks toidukogumispäevadele vabatahtlikuna appi tulla või siis toidupanga kogumiskärudesse kaupa annetada. Suur tänu samuti osalenud kauplustele ning meie partnerorganisatsioonidele (koolid, MTÜd) ja erinevatele ettevõtetele, kust tuldi kohe meeskonnana! 

Tulemused

Linnade lõikes annetati kõige rohkem taas pealinna kauplustes – üheksa osalenud kaupluse peale kokku 22 261 kilo toidukaupa. Teiste linnade toidupangad suutsid ära mehitada veidi vähem kauplusi (kuni neli) ning samuti jäävad annetused väiksemates linnades veidi tagasihoidlikumaks. Tartu Toidupangale annetati kokku kahes kaupluses 3582 kilo toitu ning Pärnu abivajajatele neljas kaupluses 2637 kilo toitu. Päris väikestes linnades ja väiksemates kauplustes, kus liigub vähem rahvast, võib toidukogumise tulemus olla veel kõvasti väiksem.

Jõulude lähenemist oli märgata ka annetatud kaubagruppe vaadates. Sel korra oli kõige enam erinevaid konserve, purgisuppe ja purgitoite – kokku üle Eesti 12 237 kg. Erinevaid kuivaineid ja pudrumaterjali 10 470 kg, kuid kui sellele lisada omakorda pastatooted (6970 kg), siis lähevad need kaubagrupid koos siiski „edetabelit“ juhtima. Maiustusi ning pähkleid-rosinaid sai kokku 4040 kg ja toiduõli 3013 kg. Kõige väiksem kogus, 303 kg, markeerib kohvi-, tee- ja kakaopakke. Isegi kergestiriknevat kaupa, mida toidupangad tegelikult ostjatelt ei küsi, oli 972 kg.

Toidupanga juht Piet Boerefijn on välja toonud, et toidupangad saavad kokku nelja tüüpi kaupa:
1) Põhiline on igapäevase töö tulemusena kokku kogutud ehk „päästetud“ toit – kauplustest, toidutootjatelt, hulgiladude ja talunike ülejäägid. See on ajakriitiline kaup.

2) Toidukogumispäevadel kogutud kaup – see on eraisikute võimalus kohalikke puuduses elavaid inimesi aidata ja kaup, mis toidupangad toidukogumispäevadel saavad, on parim, mis neil on. See kaup läheb eranditult vaid puuduses elavatele peredele (eelmise grupi kaupa jagatakse ka heategevusorganisatsioonidele).

3) Erinevad koostööprojektid, mille tulemusena toidupangad kaupa saavad – näiteks Valio kohupiimakreemide kampaania sügiseti või projekt „Edukad toetavad puudustkannatavaid peresid“ koos ajalehega Postimees: senini suvine projekt, kuid sel aastal esmakordselt ka jõuluaegne ühistegevus. Selle raames jagavad toidupangad nende jõulude eel laiali erikoguse toiduabi – 3000 toiduabipakki.

4) Euroopa Liidu toiduabi – koostöös Sotsiaalministeeriumiga.

Toidukogumispäevad olid 2015 aastal kolm korda – aprillis, oktoobris ja detsembris (2-päevane aktsioon).

Järgmised toidukogumispäevad on kevadel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta