Eestis pole ilmselt enam eriti kedagi, kes poleks kuulnud Toidupangast ja selle toimetamistest meie ühiskonnas. Samas on neid, kes teavad, milliste probleemidega peavad Toidupanga inimesed iga päev maadlema, vaid käputäis.

Toidupangale pani aluse hollandlane Piet Boerefijn ligi viis aastat tagasi. Esimese tegutsemisaasta lõpuks oli Toidupangal juba kaheksa partnerit – MTÜd, mis olid öelnud jaa toidupanga töö tegemisele oma piirkonnas. Teise aasta lõpuks oli neid juba üksteist ning praeguseks tegutsetakse neljateistkümnes linnas. Seega on „toidupankurid“ olemas pea kõikjal Eestis, välja arvatud Rapla maakonnas ja Hiiumaal.

Organisatsiooni südameasi on pakkuda ajutist leevendust eelkõige ajutistes majanduslikes raskustes olevatele lastega peredele. Kuigi täna on toiduabi saajate hulgas päris erinevaid peresid, loodavad toidupangad jõuda aja jooksul süsteemini, kus ühele leibkonnale antakse toiduabi kuni kuus kuud, mille möödudes vaadatakse toetusevajadus taaskord üle.

Eesmärgiks on olla turvavõrgustikuks ja paindlikuks abiks ootamatult näiteks toitja kaotanud või muul töökaotuse tõttu raskustesse sattunud peredele ning samas aidata nii paljusid kui võimalik. Eestis saab täna toidupankade kaudu toiduabi umbes 1700 leibkonda nädalas.

Paljud peavad Toidupanka organisatsiooniks, mis toimetab toiduabi otse abivajajatele. Tegelikult on toidupangad mujal maailmas ennekõike logistikud, toimetades kaubandusvõrgus üle jääva kauba teiste organisatsioonideni, mis siis selle omakorda laiali jagavad. Nii toimib see Tallinnas, väiksemates linnades käivad siiski inimesed ka ise otse toidupangas oma toidupaki järel.

Toidupanga funktsiooni täitvad organisatsioonid on konkreetsed MTÜd ja vabaühendused, mis on sotsiaalvaldkonnas juba varasemast tegutsemas ja võtnud enda teha ka toidukauba ümberjagamise töö. Paljud neist teavad ja tunnevad abivajajaid.

Loomulikult tehakse koostööd ka sotsiaaltöötajate ja omavalitsustega, sest toidupankadel endil pole täpset ülevaadet piirkonna abivajavatest inimestest. Ei saagi olla, sest heategevusorganisatsioonil puudub see teave.

Vaatamata sellele, et võrgustik on üleriigiline, siis on iga maakonna lõikes tegemist lokaalse ettevõtmisega – kohaliku kaubandusvõrgu ülejääk toimetatakse kohalikele vaesuses elavatele peredele.

Alates 30. märtsist jagavad toidupangad koos partnerorganisatsioonidega ka Euroopa Liidu toiduabi, mis on eraldi väga suur ettevõtmine ning kujutab igapäevasele tööle lisaks täiesti omaette töölõiku.

Vabatahtlikust spetsialistiks

Toidupangas töötav Nele Hendrikson on sealsete tegemistega olnud seotud juba veidi rohkem kui neli aastat. Esialgu tegutses ta vabatahtlikuna, millele järgnes üsna pea kutse hakata tegelema Toidupanga kommunikatsiooniga.

Toidupank oli tollal uus ja põnev algatus, sisuliselt äsja alustanud, mis vajas selget ja kõlavat algust. „Mulle on olnud tähtis, et see, mida ma teen, on miskit pidi mõtestatud, laiema kandepinnaga… Eelistan teada, et teen oma olemasoluga maailma natuke paremaks,“ on Nele kommentaar enda tegevusele organisatsioonis.

Siiski tõdeb ta, et ette tuleb päevi, kus oleks lihtsam pliiats nurka visata ja minema minna. Palju on neid olukordi, kus Toidupanga eestvedamisel tuntakse end kui Don Quijote, kelle võitlus tuuleveskitega ei vii mitte kuhugi. Iga päev peab muretsema rahastuse pärast, kuna ilma eraisikute annetusteta tuleks Toidupangal oma uksed lihtsalt kinni panna.

Kui Nelelt uurida, miks Toidupanga töö tema jaoks oluline on, siis toonitab ta, et nii saab optimaalselt ühitada kaks äärmiselt olulist ja valulikku teemat: ühelt poolt toidu raiskamise probleem ja teisalt kurvakstegevad vaesusnäitajad. Eestis elab absoluutses vaesuses üle 100 000, suhtelises vaesuses (koos absoluutse vaesusega) üle 200 000 inimese, mistõttu võib öelda, et olukord on küllaltki drastiline.

Varem ei olnud Eestis toidupanga laadset organisatsiooni ega ka head kohta sellele. Nele meenutab muheledes Toidupanga esimesi aastaid, mil isegi audiitor esimestel kordadel kahe käega peast kinni hoidis ega mõistnud, kuidas taolist tegevust auditeerida – põhitegevus ehk toiduabi jagamine eeldas seda, et toit tuleb ja läheb tasuta, bilansist läbi ei käi… On vast lugu. „Tänaseks oleme suutnud taolised kitsaskohad lahendada, ennekõike tänu meie ülimalt tublile raamatupidajale Riinale,“ ütleb Nele tunnustavalt pöialt püsti tõstes.

Usinad läbirääkijad

Toidupank on pidanud läbirääkimisi regulatsioonide teemal  nii Maksu- ja Tolliametiga kui Veterinaar- ja Toiduametiga, et ettevõtted ei peaks pelgama maksukohustust, millega nad pole osanud arvestada, või toidukauba loovutamist, mis on lähenemas „parim enne“ kuupäevale. Pidevalt püütakse leida lahendusi, et ettevõtetel oleks võimalikult lihtne toidukaupu ära anda.

Lisandub suhtlemine võimalike koostööpartneritega, äriorganisatsioonidega, poodidega, vabatahtlikke vahendavate organisatsioonide, MTÜde, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumitega. Kõike seda vaid selleks, et päästa võimalikult palju head toidukaupa äraviskamisest ja toimetada see neile, kel igapäevaselt puudus majas.

Vabatahtlikud

Kaks korda nädalas toimub Tallinna Toidupangas toiduabikastide komplekteerimine. Seda tööd teevad nii-öelda püsivabatahtlikud. Enamasti on abiks umbes kümme inimest, nädala jooksul jõuab aga panustada keskmiselt 25 kuni 30 vabatahtlikku. Kes pakib, kes koristab, kes aitab laos, kes sõidab autojuhiga kaasa – kõik vastavalt soovidele ja võimalustele.

Kui neilt uurida, miks nad vabatahtlikku tööd teevad, siis kõikide vastustest jääb kõlama üks: soov head teha. Enamikul pole võimalik rahaliselt toetada, kuid see ei takista heategusid tegemast. On mitu varianti, kuidas seda teha. Toidupanga puhul on tegemist armsa kohaga, kus inimestel on hea koos käia ja ühiselt midagi korda saata.

Hetkel on Toidupank otsimas oma vabatahtlike ridadesse inimest, kes aitaks üldisemalt vabatahtlike tööd koordineerida ja suuremaid üritusi ette valmistada. See on põnev väljakutse igaühele, kel vähegi vabatahtliku kogemust juba olemas. Samuti vajab käimatõmbamist fundraisingu meeskond, sest kui napib vahendeid, jääb palju lihtsalt tegemata… Autod ju ei sõida veega ning ladude kulud on igakuised.

Huvilised võivad ühendust võtta Nelega (nele@toidupank.ee)

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta