Toidukaupade pakendamise peamine eesmärk on kaitsta toitu saastumise eest ning seeläbi vältida ohte inimese tervisele. Samas koormab pakendamine keskkonda ja ettevõtted üle maailma teevad pingutusi nende vähendamiseks. Milliseid samme on Eesti toidutööstustes pakendite vähendamiseks ette võetud räägib Orkla jätkusuutlikkuse juht Ülle Ainsalu.

 Orkla Eesti kahes tootmisüksuses, Kalevi tehases Jüris ja Põltsamaa tehases Jõgevamaal, valmib ühtekokku enam kui 500 erinevat toodet. Kalevi kommid ja šokolaadid, Põltsamaa mahlad, sinep ja köögiviljahoidised ning Felixi ketšup on eestimaalaste lemmikud juba aastakümneid.

„Kõik need toidukaubad tuleb poelettidele saatmiseks ka pakendada. Kogu maailm liigub ressursside parema kasutamise suunas ja nii ka meie. Oleme käivitanud mõlemat Eesti tehast hõlmava programmi, mille eesmärk on pakendi massi vähendamine – sealjuures pöörame erilist tähelepanu just plasti vähendamisele,“ sõnas Orkla Eesti jätkusuutlikkuse ja pakendi juht Ülle Ainsalu.

Orklas on läbi viidud pakkematerjalide kaardistamine, et saada aru kui mitu erinevat materjali kasutuses on – selgus, et neid on üle 1000! Näiteks klaasi kasutatakse purgitoitude, köögiviljahoidiste, mooside ja veinide jaoks, metallpurkidesse pannakse köögiviljahoidised, plastpudelitesse ketšup, kastmed ja mõned moosid. Pakkematerjali kulub Orklal ligi 3500 tonni aastas, nii et püüdlused keskkonnasõbralikuma tootmise suunas on suure mõjuga.

„Tegutseme toiduainetööstuses, kus pakendamise esmane eesmärk on toiduohutus. Raske on vahetada välja plastpakendeid, kuna sellega kannataks toidu säilivus ja toiduohutus tervikuna. Ent seda polegi alati teha vaja, sest plastmaterjalid ei ole tingimata keskkonnavaenulikud. Neid tuleb lihtsalt pärast kasutamist võimalikult palju ringlusse võtta,“ kommenteeris Ainsalu.

Juba täna on Orkla tehastes valdav osa pakendimaterjalidest ringlusse võetavad, kuid aastaks 2025 plaanitakse see number kasvatada 100%-ni. „See ülejäänud väike osa, mis täna ringlusesse ei lähe, on komposiitmaterjalist pakendid, mis koosnevad mitmest erineva materjali kihist. Näiteks Kalevi šokolaaditahvli ümber olev alumiiniumfooliumikihiga kaetud paber või Felixi Streetfood kastmete kotid. Teeme praegu katsetusi uute sobivate pakkematerjalide leidmiseks,“ ütles Ainsalu.

Pakkematerjalide vahetamisel on suurimaks väljakutseks pakkeseadmed, mis on projekteeritud konkreetse materjali jaoks. „Materjalide asendamine eeldab küllaltki suurt investeeringut uutesse pakkeseadmetesse või vanade ümberehitusse. Tänaseks oleme otsustanud investeerida kahe šokolaaditahvlite pakkimisseadme ümberehitusse,“ kommenteeris Ainsalu.

Ringlusse võtu määr on juba täna väga kõrge Põltsamaa toodete puhul. „70% Põltsamaa mahlapakkidest moodustab paber, mis on toodetud vastutustundlikult majandatud metsast. Ülejäänud Põltsamaa toodete pakendamiseks on kasutatud klaasi, metalli ning pandipakendisse minevat plastikut. Pappkastid, metallkaaned ja plekkpurgid kogutakse paberi- ja metallijäätmetena, smuutipudelid pandipakendina ning ka joogikartong on hästi ringlusse võetav, kui see on pakendiprügisse sorteeritud,“ rääkis Ainsalu.

Samas kurvastab teda, et tarbija ootused ei toeta veel keskkonnasäästlikke muutusi ning prügi sorteerimise harjumuse juurutamine vajab veel suuri pingutusi.

„Eelmisel sügisel Orkla poolt tellitud uuringust selgub, et jätkusuutlik mõtteviis ei ole eestlaste seas populaarne. Tuhandest vastajast vaid 13% ütles, et sorteerib jäätmeid täielikult. Võrdluseks näiteks Norras ja Rootsis sorteerib jäätmeid täielikult 60% inimestest. Ainult 3% Eesti elanikest väldib plastikpakendis tooteid ja 5% pöörab sellele olulist tähelepanu. Selles osas oleme ükskõiksemad ka meie naabritest Lätis ja Leedus,“ tõi Ainsalu välja suurimad murekohad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta