Kas kiibita lemmikloomade omanikud saavad Tallinnas trahvi? Mida teha, kui naaber laseb oma kassi õue või ei korista oma koera väljaheiteid? Kes vastutab, kui koer haugub terve öö? Need on vaid mõned Bioneeri küsimused, millele vastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli.

Kas ja kuidas lemmikloomade kohustuslikku kiibi kandmise nõuet Tallinnas kontrollitakse? 

MUPO-l puudub konkreetne statistika lemmikloomadel puuduvatest kiipidest. Juhul kui tuvastame, et loomal puudub kiip, siis saame anda juhised, kus on võimalik looma kiipida ja miks see vajalik on.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutusele 1.01.2015, ei ole kiibi puudumine enam karistatav. Pigem on tegu iga loomaomaniku kohuse- ning kindlustunde näitajaga juhuks, kui tema loom läheb kaduma. Kiibi olemasolu on suuremaks garantiiks, et lemmikloom jõuab taas koju.

Kas kasse tohib lasta omapäi õue? 

Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi ei tohi kasse ega koeri omapäi jalutama lasta.

Kui tabatakse loom, kes on üksi väljaspool tema koduterritooriumi, loetakse loom hulkuvaks. Omapäi ringi liikuvatele kassidele-koertele kutsutakse loomapüüdja ning loom võidakse toimetada varjupaika. Registreeritud kiibiga looma omanikku teavitatakse.

Kui registreeritud kiip puudub, siis esmalt loom kiibitakse ja seejärel pannakse tema foto ja leidmisega seotud info kodulehele, et omanik võiks teda otsimise korral leida. Omanik tasub loomale järele tulles nii kiibistamisega kui ka ülalpidamisega kaasnevad kulutused.

Otseselt me selle eest trahvinud ei ole, küll aga viime läbi vestluse selgitamaks, millised võivad olla looma omapäi õues viibimise tagajärjed – võimalik auto alla jäämine, liiklusõnnetuse põhjustamine, varalise kahju tekitamine jne.

Kuidas peaks käituma, kui naaber laseb kassi või koera omapäi õue jooksma?

Kui kass satub oma territooriumilt välja naaberkinnistule, tuleks esmalt rääkida kassiomanikuga. Kui see ei aita, võib pöörduda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole. Samuti võib teavitada varjupaika, kui tuvastatakse võõras loom oma kinnistul.

Viimasel ajal on erinevates sotsiaalmeediakanalites palju kirjutatud loomade mürgitamistest ja loomade tapmiskatsetest. Kas sellistest juhtumitest tuleks teavitada politseid või Tallinna Munitsipaalpolitseid? Kuidas on juhtumid lahenenud?

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile on tulnud vihjeid, et teatud piirkondades kahtlustatakse loomade mürgitamist. Paraku ei saa me neid teateid kinnitada, kuna me pole eksperdid ja puuduvad kindlaid tõendid.

Kui omanikul on kindel veendumus, et ta lemmiklooma on mürgitatud, tuleks kohe minna veterinaari juurde, kes saab teha vajalikud testid. Kindlatest juhtumitest tuleb teavitada Keskkonnainspektsiooni või Toidu- ja Veterinaarametit.

Tallinna koerte ja kasside pidamise  eeskiri ütleb, et loomapidaja on kohustatud järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma koera või kassi väljaheited. Kuidas ja kas selle nõude täitmist kontrollitakse? 

Nagu eelnevalt vastasime, siis pärast 1.01.2015 jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, ei ole selline tegevus enam karistatav. Meie ametnike pädevuses on selliste loomapidajatega viia läbi vestlus. 

Just kevadisel ajal, pärast lume sulamist avaneb tihti üsna inetu vaatepilt. Loomade väljaheited võivad edasi kanda haiguseid, mis ohustavad teisi lemmikuid.

Mida teha, kui kassi või tuhkru omanikud lubavad oma lemmiklooma laste liivakasti?

Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri reguleerib vaid koerte ja kasside pidamist, mitte muude lemmikloomade pidamist. Kindlasti tuleb loomapidajat tavitada, et liivakastis olevad lemmiklooma väljaheited võivad olla ohtlikud seal mängivatele lastele.

Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri ütleb, et loomapidaja on kohustatud paigaldama temale kuuluva või tema valduses oleva territooriumi sissepääsule ja kõigile tänavaga külgnevatele piirdeaedadele koera olemasolust teatava hoiatussildi. Kas see silt võib olla ükskõik milline või on selle sildi osas mingeid nõudmisi?

Sildi kohta puuduvad täpsed nõuded. See peab olema nähtav ja arusaadav. Silt hoiatab, et territooriumil on loom, kes liigub seal vabalt ning võib võõratele sisenejatele olla ohtlik. Mõistlik on lisada ka hoiatus, et piirdeaiale liialt lähedale ei tuldaks.

Keda tuleb teavitada või mida teha, kui lemmikloom rikub rahu, näiteks haugub pidevalt? Või lasub naabritel talumiskohustus?

Öisest haukumisest tuleks teavitada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit. Päevasel ajal on naabritel teatav taluvuskohustus, sest iga loom teeb häält ning täielikku vaikust ei saa tagada.

Kindlasti ei tohi loom haukuda öörahu ajal. Nagu öeldud, tuleks sellest teavitada munitsipaalpolitseid, et meie ametnikud saaksid kohapeal olukorra fikseerida. See on vajalik hilisema menetluse läbiviimiseks.

Kas loomaomanikul on õigus lasta kortermajas oma loom vabalt koridori jooksma?

Kindlasti mitte. Ka korteriühistu koridoris peab olema loom rihmastatud.

Milliste Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja reeglite vastu kõige sagedamini eksitakse? 

Sagedasemad eksimused on:

  • loomapidajad ei jälgi hügieeninõudeid, sh ei korista väljaheiteid;
  • lastakse loomadel vabalt joosta;
  • ei kindlustata lemmiklooma territooriumit viisil, et ta sealt iseseisvalt välja ei saaks. Tulemuseks on koerte ründed inimeste ja teiste lemmikloomade vastu. Sellisel juhul saab loomapidaja vastutusele võtta, maksimaalne trahv on 800 eurot;
  • väga palju kaebuseid tuleb haukuvate koerte kohta, eeskätt korterimajades, kus loomaomanik läheb päeval tööle ning loom jääb üksi koju.

Kas pimedate juhtkoertele, teenistuskoertele jne kehtivad mingid erireeglid?

Juhtkoera ja teenistuskoera võib viia avaliku asutuse ruumi või territooriumile, kuhu on paigaldatud sellekohased keelavad sildid.  Juhtkoeraga ja teenistuskoeraga võib viibida rahvakogunemisel või avalikul üritusel. Lisaks ei pea teenistuskoer olema avalikus kohas rihma otsas.

Millistel tingimustel tohib lemmiklooma matta koduaeda?

Lemmiklooma on lubatud matta nii lemmikloomade kalmistule kui ka oma koduaeda. Tuleb valida koht, kus puudub oht inimese ja looma tervisele.

Kuidas käituda, kui inimene kaotab või leiab Tallinnas lemmiklooma? 

Kui lemmikloom on kaduma läinud, siis on palju sotsiaalmeedia kanaleid, mille kaudu saab sellest teada anda. Soovitan lisada looma foto. Kui leitakse hulkuv loom, siis sellest andke kindlasti teada varjupaigale või ka Eesti Loomakaitse Liidule.

Mida teha ja keda teavitada, kui  lemmikloom ründab? 

Kui loom ründab, tuleb sellest teavitada koheselt politseid või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit.

Looma rünnakut ennetada on raske, kuna kõik olukorrad on erinevad. Pigem tuleb loomaomanikele südamele panna, et nad teeks kõik endast oleneva, et loom ei saaks teistele viga teha. Liigikaaslasi või inimesi rünnanud loomade registrit ei eksisteeri.

Loomaomanikku on võimalik võtta vastutusele, maksimaalne trahvisumma on 800 eurot. Lisanduda võivad ka muud tasud kahjude eest, mis kannatanule on tekkinud. Kahju hüvitamine on loomaomaniku ja kannatanu omavaheline kokkulepe. Kui kokkuleppele ei jõuta, on võimalik minna kohtusse.

Alles hiljuti oli juhtum, kus kaks vanaprouat, kellel olid koerad, ei suutnud oma loomi kinni hoida. Ründe tagajärjel sai rünnatav koer rängalt kannatada.

Paneme loomaomanikele südamele – hinnake oma võimeid, kui lähete suure koeraga jalutama. Looma käitumine teatud olukordades võib olla ettearvamatu.

Kuidas käituda korteriühistus nende elanikega, kes toidavad aastaringselt linde? Linnud harjuvad käima nt teatud rõdudel ja nende väljaheited põhjustavad terviseprobleeme inimestele, kes peavad suures koguses väljaheiteid koristama.

Lindude toitmine ei ole ühegi eeskirjaga keelatud. Küll aga juhime tähelepanu, et igasuguse toidu andmine lindudele võib olla neile ohtlik.

Korteriühistud võivad oma sisekorraeeskirjadesse panna sätte, et lindude toitmine on keelatud. Kui tuvastatakse, et ühe isiku tegevuse tulemusena on tekitatud korteriühistu varale kahju, siis saab selle kohtu kaudu hiljem välja nõuda.

Kuidas käituda, kui linnud teevad kortermajja pesa? Kuidas linde tõrjuda tohib?

Kindlasti ei tohi juba koorunud ja elusaid linnupoegi tappa. Korteriühistud peaks rakendama juba ennetavaid meetmeid, et linnud ei tuleks pesitsema.

Millal on mõtet lemmikloomade teemadel pöörduda Tallinna Munitsipaalpolitsei poole?

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole tuleb pöörduda kõikidel juhtudel, mis puudutavad Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja

Kas Teil on soovitusi loomaomanikele?

Kaaluge enne looma võtmist, kas teil on piisavalt aega ja tahtmist looma eest hoolitseda. Loom vajab väga palju tähelepanu, hoolt, hellust, aega, kannatlikkust ja ka rahalisi väljaminekuid (kiibistamised, arsti juures käigud, tervislik toit jne).

Järgige kõiki loomapidamisreegleid ja olge valvel, kui viibite loomaga väljaspool koduruume.

Artikli ilmumist toetas Tallinna Keskkonnaamet.
Artikli ilmumist toetas Tallinna Keskkonnaamet.
Jaga: